Welcome to...

Hämmastav mis kiirusel aeg möödub. Ongi välja kukkunud nii, et häbiväärselt harva käin oma lugudest siin pajatamas. Ei oska ka mingeid põhjendusi oma tegevusetusele siin tuua. Alustuseks soovin Deivile tagantjärgi õnne sünnipäevaks. Musi kalli pai ninnu nännu tupsu nupsu. Sel mandril on mul 4/10 ajast viibitud. Peaaegu pool läbi ja oi oi oi kui suureks see koduigatsus paisuda veel võib. Heakene küll, millest tahaksin ma nüüd tegelikult sissekande teha on viimane nädal. Sellele eelnenud ajast lühikokkuvõtte järgmine. Tööl, väljas, purjus, kaine, üks kahtlase väärtusega abieluettepanek ja mõned kahtlase väärtusega lollused. Ei midagi olulist : )

Eelmise nädala sitt ilm ning sitt enesetunne sai aluseks meie seltskonna seni pikimaks Road tripiks paarituhande kilomeetri kaugusele floridasse. Lihtsalt viskas külmadest ja esimesest lumest täiesti üle. Pakkisime kodinad kokku, et lõunasse palmide, ookeani ning sooja päikese juurde sõita. Algselt pidime sinna lihtsalt nn ärikõnelusi pidama minema, kuid lõppkokkuvõttes lasime siiski ainult raha peeneks ja möllasime ringi. Kiirteed mida mööda läksime, ei pakkunud erilisi elamusi, paduvihm oli katnud enamuse idarannikust, Avariisid oli palju. (Muide siinne liikluskultuur soosib avariisid vägagi). Suunda ei näidata, kolmandas sõidureas kruiisitakse 40-ga ja ka 90 aastased vanamemmed sõidavad vähemalt V8 mootorite ja super turboga varustatud sportautodes. Panevad autopiloodi sisse ning tukuvad roolis, keerates seda siia tänna nii nagu jumal juhatab.

Suutes ohte vältida, jõudsime oma kangeks istutud peffidega siiski Miamisse. Seal oli taevas juba pilvedest puhtaks puhutud ja tõrvikuid meenutavate palmide lehed sahisesid sooja ookeanihõngulise tuule käes. Muide Miami beach-i rannaribal oleva hotelli kahe inimese tuba vaatega ookeanile maksab sama palju kui U-stay tänava poolne TWIN tuba vaatega Toompuiesteele. Mille aknad on endiselt alalõpmata porised? (Y) Ma ei oska vist selle uulitsa ilulist või ajaloolist väärtust õieti hinnata. Igal juhul seadsime endeid mugavalt sisse ja läksime välja suveõhtu sooja õhku nuusutama. Päris hea. 25 kraadi peale paari tunni tagust päikeseloojangut. Sellega võiks juba harjuda. Olles sattunud ühte USA kuulsamasse suurlinna, ei jäänud muud üle, kui et end koduselt tunda ja kõht ilusasti täis süüa. Väga hea! Peale sööki väike jook. Peale mõnda veel hilisemat jooki peatänava terrassil, jätkus õhtu juba erinevaid asutusi otsides. Esimes hooga eksisime ära ühte trendiurkasse mille külastamise eest küsiti uksel juba harjumuspärasega võrreldes mitmekorde summa dollareid. Olles summa loovutanud, avanes sisenedes sinu rikkuseastet määrav fuajee. Erinevad sissepääsud olid erinevat värvi lintidega plokeeritud. Kui sul on sulli piisavalt, võid sinna minna, kui sul on aga sulli ja ka feimi veel piisavamalt, võid juba sinna tänna minna. Kulda ja karda täis ruumis kooserdasid sekstrussikutes rinnakad TIBID, kes arvatavasti oleksid hea meelega mind tühjaks imenud. :D Rahast muidugi. Osavalt manööverdasin vampiiridest risti ja puust vaia lähedal hoides saali, mis oli siis "alamklassile" mõeldud. Sametist diivanitel istusid veel mõned oma seltskonda lahkelt pakkuvad TRENDIKAD vampiirid ja DJ TREND lasi oma nurgas TRENDIKAT muusikat paarile TRENDIAHVILE, kes seal TRENDIKALT tantsida üritasid. olles tellinud barman-i käest ühe TRENDIKALT kalli kokteili ja ajanud juttu ühe TRENDIKALT napilt riietatud vampiiriga, jõudsin kurvale järeldusele, et see "alamklassilegi" mõeldud ruum on minu jaoks liiga TRENDIKAS. Ja põgenesin trendiüledoosi kartuses vargsi sellest klubist. Hea et sealt väljumine tasuline ei olnud. (Come on. Olgem ausad, ma olen lihtsalt vastik kade Eestlane, kes lasknuks ennast seal ilmselt tegelikult "imeda" küll). Peale lühiajalist otsimist leidsime ühe latiinokoha, kus võis end juba mugavamalt tunda. Seal ühe kena tütarlapsega tutvudes suutsin ma talle lõdva randmega korvi anda, keeldudes pakkumisest minna koos tema ja ta tuttavatega ukse ees ootavaid limusid kasutades Miami DownTowni edasist õhtut veetma. Ma ei tea, kas ootsain sellelt õhtult midagi enamat? :D -Mina napakas- Veidi hiljem andis aga endast ootamatult märku pika sõidu väsimuse ja magamatuse peaele tarbitud alkohool. Mõistes, et olen ilmselt natuke üle tripsutanud, läksin öisesse ookeani kainestavat suplust tegema. See tegevus tundus antud momendil veidi kummaline. Arvestades fakti, Silver ujub esimest korda elus ookeanis, maailma ühes kuulsaimas rannas ihuüksi ja on jumala sodi. Lisaks sain muidugi ühe kohaliku käest teada, et 25 kraadine vesi on jääkülm ning mina olen hull talisupleja. Vastasin talle, et sina oled hull Aafriklane, kes ei tea õigest talvest midagi :D Ennast jälle töökorda seadnuna tegin juba ümbruskonnas varahommikusi tiire. Linn oli aga kella kuuest hommikul kahjuks välja surnud. Nägin tänaval ainult paari õnnetu näoga litsi ja kohtasin kahte mustanahalist räpigängsterit, kes üritasid mulle 50 doltsi eest kotitäie popsu maha ärida. Seda kraami minu organism küll hetkel ei vajanud. Liigagi Chill oli olla. Jõudes järeldusele, et tänaseks on pidu läbi, hakkasin oma hotelli poole jalutama. Enne kui kohale jõudsin, manööverdas minu kõrvale Mustang Shelby. Vangutasin pead ja mõtlesin… Enne kui midagi mõelda jõudsin, keriti kõrvalistuja aken lahti..... mind võeti sihikule
ja tulistati. Tulistajaks oli brünett tütarlaps, lastes minu pihta ühe ainsa, kuid tabava lause. „You’re handsome” Enne kui vastutule „get naked” avada jõudsin, kihutas auto juba kummide vilinal sündmuskohalt minema. Elasin brutaalse rünnaku üle ja inimröövi sellele ei järgnenud. Järjekordselt pead vangutades ja juhi välimust tagantjärgi analüüsides mõistsin, et sel mustangil oli ilmselt automaatkäigukast. Jätkasin teed hotelli poole. Et kaheks tunniks magama minna!!! Igal juhul seome siin oma vanaaasta lõpu peoplaane Miamiga. Vaatame mis siis juhtuma hakkab. Seniks kõik ja järgmiseks peatumispaigaks osutus Key West.


Key West on Ameerika kõige lõunapoolsem tipp, millest jääb Kuubani vaid 90 miili. Tegu on siis saarestike ahelaga, mis omavahelises ühenduses pikkade sildadega. Seal elas ja kirjutas oma raamatuid kirjanik E. Hemingway. Neid olete ilmselt kõik lugenud? Kihnu suurune palmisaar, ümbritsetuna koralle täis ookeanist, tundus minusugusele vähe näinud väikesele Eesti poisile paradiisina. Olles seal, mõistsin ma ka natuke paremini seda, kust E.H oma vägagi loetavate teoste kirjutamiseks intspirantsi sai. Sinna lähen ma ka loomulikult veel tagasi. :D Järgnesid pikad päevad ja ööd, mil uneaega jätkus vaid vähesteks tundideks. Jetid, rollerid, kaatrid, kohvikud, tantsukohad, ilusad inimesed ja muu pudipadi aitas aega väga lõbusalt veeta. Ära tiriti mind sealt esmaspäeva varahommikul kellegi Carrie nimelise tütarlapse kaisust ja mul tuli leppida tõsiasjaga, et igal puhkusel on kord lõpp. Ära muretse, ega järgmine tulemata jää. Väga mõnna oli : )
Järjekordselt süvenes minus arusaam, et mälestused on need, mis inimese tegelikult rikkaks teevad. Tunnen ennast peale seda pikale veninud nädalavahetust tunduvalt rikkamana.

Tee mis sa oskad, sellega mis sul on, ja seal kus sa oled !!! Sinu väärtus on see, mille ise endale annad !? Kui otsustad olla sina ise, siis tea , kes leiab enda, see kaotab oma viletsuse … !?!? :)

Paha on kui tead, et varsti hakkab paha

Hehh kell ei ole üldse palju ja ma olen koolis psühholoogia loengus ja kuulan juttu teemal, mis on armastus. Kes veel ei teadnud, siis kirel on kognitiivsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud komponendid. Põnev mis, tahate rohkem teada, ahhha TLÜ psühholoogia aluste aine aitab :D
Eile siis oli Deivi kallikese sünnipäev ja ma pakun et ma olen siiamaani purjus, mitte väga aga natuke ikka ja varsti hakkab väga paha, ma olen selles kindel. Eilsest peost siis - järjekordne läääber väikse maja restos, imelik on mõelda et aasta ajaga pole midagi muutunud, mis juniigi mõistes on suht imelik. Alguses ei saanud vedama, ja pärast pidama nagu eestlastel ikka kombeks. Mina näiteks mingi hetk magasin kuskil laos, kus oli palju madratseid, päris mõnus oli ma ei mäletagi miks ma üles ärkasin. Mis siis veel, igast vahvaid tegelasi oli seal ja ma olen viimasel ajal tähele pannud et ma olen kohutavalt ülbeks muutunud ja kui mul jalg katki ei oleks, siis ma oleks vist päris mitu korda viimase nädala jooksul peksa saanud. Põhiline on siis see, et kui ma oma karkudest lahti saan, et ma siis ennast tagasi tõmban, sest siis ei ole enam nii, et kes see karkudega tüüpi ikka lööb :D Ja teine asi mis ma märkasin oli see et kohutavalt suur vahe on selles kuidas ma suhtlen inimestega, kelle vastu mul respect ja särki värki on ja kui pahasti nendega kellede vastu seda pole, endalgi on paha vaadata, aga kui inimene on selle ära teeninud siis paras talle, muhhahahaaa. Peaks kuskilt mingeid tolerantsuse kursuseid võtma, tahab keegi mind koolitada??? Juniigi vana IT Kristjan rääkis kiisu ja sardelli anekdooti, kes teab see teab, igastahes oioioioioi.
Vahepeal siis niipalju, et laupäeval viskas mul üle see et ammu pole pidu saanud ja nii ma siis lendasingi Gloria keldrisse, kus siis sai vipi kombel ohtralt veini joodud, kuni nad kinni panid ja meid välja viskasid. Imelik on ikka kui sa oled nii purjus juba et sa enam maitsest aru ei saa ja siis jood 200 kroonist veini. Müstika. Kõige jubedam oli see et sinna vanalinna läksin ma trolli aj kondiauruga, vanalinnas karkudega ringi lennata on päris vahva, eriti täis peaga. Igasthes keldrist edasi Hella Hunti, kus sai ohtralt nende vastikut siidrit ja siis finaaliks mina karkudega ja mu hea sõber A. läksime... pakume nüüd kõik... ÕIGE Hollywoodi. Kell oli juba palju ja ma tõesti ei tea miks me sinna ronisime, aga noh lõbus oli. Tore oli turvamehele seletada, et ma tõepoolest ei käi pulli pärast karkudega ringi, ta jobu jäi uskuma :D Sees siis tavaline pidu, ehk siis ma ei mäleta midagi sellist põnevat ja rabavat. Tuttavaid oli päris palju, aga midagi löövat ei juhtunud. A. igastahes kartsis pikemat aega et ta saab peksa, sest ma käitusin natukene omamoodi ja kuna kargupoissi ei kõlba lüüa, siis pekstakse tema sõpra.
Appi praegu mu maailm kõigutati paigast ära, teemaks on vägivald, agressiivsus ja viha ja järsku tuleb katarsise termin sisse. Katarsis tähendab ka siis oma agressiivsuse kulutamist, põnev. Näiteks saab siis katarsise ka sportides või vägivalda vaadates, väga imelik.
MUL HAKKAB JUBA KERGELT PAHA JA SEE EI OLE TORE.
Ma siis nüüd suunan tähelepanu loengule ja saan väga targaks teemal armastus ja agressiivsus, mõlemaid teemasid on mul tõsiselt õppida vaja.

Sõprade keskel tunnen ennast kui kala vees
paar viimast napsi kisub välja must rockimeest
pidur on maas, aga kolmanda päeva mees
ei tunne väsimust luudes ja kontides.

Ma ei palu sinult võimatut
anna veel üks võimalus
tõestada et see oli ainus kord

Tulen kindlalt alati
ikka tagasi
pole tähtsust ometi
kaukas jääda saan
püüan endast anda kõik, et mulle andestad
kolmest päevast piisab ju
et minust puhata

/Tanel Padar & The Sun - Kolmanda päeva mees/

Tere kallis päevik!

Kuna keegi pole siia juba päris pikka aega midagi kirjutanud, siis otsustasin ennast kokku võtta ja siia miskit sihukest suht mõttelagedat kirja panna.
Elu veereb vaikelt ja ilma hüpeteta, enamus ajast kodus passides, sest mida põnevat sa ikka 1, 5 jalaga teed. Aga õnneks on alla kuu aja jäänud ja siis ma teen kõik need 2 kuud täiega tasa. Vot.
Kõigil, kes seda veel teinud pole, soovitan kinno Borati vaatama minna. Oi vot see oli film, kus sai naerda. Kuigi ootused olid juba eelnevalt päris kõrgele aetud, siis siiski on tegemist päris korraliku kõhulihaste treeninguga, tõsine naerutrenn. Eriti on tegemist soovitusega Silverile, oi kui minuga oleks samal ajal saalis olnud hunnik ameeriklasi, siis ma oleks veel 10 x kõvemini naernud :D Kasashtanil siis nagu solvumiseks nagu ju eriti mõtet ei ole, sest filmi stseenid, mis siis kujutavad superriigi Kasashtani küla, on filmitud tegelikult Rumeenias ja filmi lõputiitrites kasutatud nõuka reklaamfilmid on hoopis Eestis tehtud ja kogu nali on tegelikult ameeriklaste üle. Et siis go Ali G ja loodame et sealt kahurist tuleb veel midagi sama andekat.
Siis tunnen ma veel tõsiselt kaasa väikesele brasiilia poisile, kes alles avastab interneti maailma ja peale tõsiseid tagasilööke orkutis eesti tüdrukutelt, otsustas minna kergema vastupanu teed ja pani brasiilia guuglis otsingusse "filmis porno", mis siis mina kui polüglott võin ära tõlkida neile kes aru ei saa, aga kuna mõlemad üsna rahvusvahelised sõnad siis küsimusi ei tohiks olla ;) Lihtsalt igaks juhuks otsib ta veel ainult portugali keelseid lehti, aga kuna sihukesi on 0, siis näidatakse talle kogu maailma filmis porno. Ja suur on väikses brasiilia poisi ärevus, kui kuuenda vaste pealkiri on paljutõotav portjeede päevik, võõrad tähed ja puha. Ta avab lehekülje, ja milline pettumus, hunnik eestikeelset möla ja mitte ühtegi pornofilmi. No kus on maailmas õiglus??? Kallis lugeja So Lusi linnast, Maranhao provintsist, sealt igatepidi teiseltpoolt maakera, otsi kuskilt taevakanalitest üles TV1000, seal näidatakse meil hilistel öötundidel, aga sulle just sobilikul päevasel ajal, ma pakun, filmis pornot.
Ja veel tunnen ma kaasa mingile tartu üliõpilasest hipile, kes suundus kõikvõimsasse googlisse ja lootis leida tõenäoliselt mõne teise hipist üliõpilase reisikirja ja pani otsingusse "vahur india blog", aga näe sattus jälle siia, kus hunnik muud mula, millehulgas mina räägin oma arstist vahurist, india junnid on ka tihe jututeema ja kujutate ette kogu sihuke asi on blogi kokku pandud. Ennekuulmatu. Minu vabandused.
Mis siis vahepeal veel põnevat on olnud - Ma tegin oma esimese eksami TLÜ's, mis ma pakun läks päris rahuldavalt, käisin maal, kus oli palju lund, mu esikus toimub remont mis tähendab et kogu meie korter on tõsiselt tolmu täis jne. PS ma jõudsin järeldusele, et niipea kui ma terveks saan, pean ma tööle minema, nii et kõik kõrgepalgalised pakkumised on oodatud :D
Täna on jälle neljapäev ja varsti saabub jälle nädalavahetus, mitte et sellest midagi minu jaoks eriti oleks, aga teile kõigile soovin metsikut pidu ja meeldejäävaid hetki. Ja äkki teen ka mina midagi põnevat, minesatea.

saan ennast kaineks, sinust purju jään
ja ahjus kõrbeb kaalika kratään.
iraagis sõda, kodus kevadkünd,
mul kümme korda päevas surm ja sünd.

kuid hüvasti ei jäta ma,
ma ei saa.

oi hea, kui hea on neljapäev(neljapäev),
jumal teab kes kunas homset näeb(homset näeb),
a sulle beibe on iga hommik uus(muudkui uus)

/Tanel Padar & The Sun - Neljapäev/

Elu on Bentley (auto, mitte siga)

Hehh oi nüüd on küll jälle nii palju igast asju juhtunud et ei teagi kohe kust alustada. Minu jalg paraneb endiselt jõudsalt, õmblused võeti ära ja nüüd mu armipoisikesed paranevad. Loeme siis päevi 12.12 ni kui ma saan jälle kahel jalal liiklema hakata.

Aga nüüd siis põrutavamate ja huvitavamate teemade juurde. Kui mu sõber tuli mu juurde paar nädalat tagasi jutuga, et ta tahaks triki-mikis oma sünnipäeva korraldada, olin ma kindel et see ei ole just kõige parem mõte, aga kuna pidi pidu kestma ainult 12:00 ni siis nii toimuski mu hea sõbra 21. sünnipäev neljapäeval Kaval Antsu talus, mis õhtu jooksul muudeti tõeliseks farmiks :D Esimene märk mis näitas et kõik just suurepäraselt ei lähe oli meeletu kogus alkoholi. Teisena tõid esimesed saabujad sünnipäevalapsele kingiks elus sea, kes sai kohe nimeks Bentley ja kes täitis triki meeldiva seakisa ja hommikuks ka ohtrate väljaheidete hunnikutega. Igastahes siis pidu läks väga tormiliselt käima ja väga kähku olid kõik purjus. Tööl olid Mari-Liis ja Britha (abivägi mihklist), kes siis olid ka vahvad ja kellede kätt mina terve õhtu hoidsin. Igastahes lõppes pidu kuskil poole 2 ajal kui 1 hotelli klientidest kutsus politsei ja kolis hotellist minema. Peo jooksul hakkasid järjest ära vajuma ilma kruvideta triki antsu lauad, kõigepealt 1 natuke viltu, siis 3 juba natuke viltu, ja siis 2 lauda kukkuid kogu seal peal olnud nõudega lihtsalt täiesti kokku, nii et triki põrand ujus alkoholist ja igast muudest vedelikest, rääkimata purunenud nõudest. Ka seale mõeldud sööta olid põrandad täis ja selle seedimise järel tekkinud ekskremente ka. Ja sellisesse trikisse sisenes M. koos tähtsate klientidega. Vot see oli naljakas. Oleks tahtnud tema nägu näha. Aga noh minu teada suurima trahviga sai siis see olukord rahuldavalt lahendatud. Bentley on veel elus ja viiakse peagi maale tagasi.
Ja siis teine põnev sündmus - Uniquestay hotels talvepäevad Pärapõrgus. Siin ma siis vast ei saa eriti kriitiline olla ja ma ütlen ette ära et tegelikult oli väga tore ja vajalik üritus, ja mulle meeldis. Et siis linnast päris kõvasti väljas, looduslikult päris ilusa koha peal Männiaru puhkemajas toimus midagi lausjoomise sarnast. Kuigi joomismängud keelati ära, siis juua oli mehiselt ja kõik kes vähegi said jõid elu eest. See et mina pidin oma haige jalaga siidrit jooma ei olnud kõige toredam, aga lõpuks sai ikka mõnusasse konditsiooni ennast ja siis läks asi vahvaks. Ka siin blogis tsiteeritud laulu suure linna inglid sai ikka palju kuulatud ja Marileen oli üldse popp, sama saab öelda ka neljapäevase sünnipäeva kohta :D Aga jah siis kella 12 ajal ja varemgi läksid kõik minema ja kui kell 2 seltskond meie uue IT-Martiniga linna poole teele asus, siis suutsin ma ennast kaasa sebida. Pääsesin viimasel hetkel ühes ruumis viibimisest põnevate inimestega. Tagasisõit oli päris vahva - vaidlused teemal kas 90 alas tohib 140ga sõita, kuidas politseiga suhtlema peab, kas tugevad inimesed nutavad kodus patja, seda saatmas hea muusika ja üldse kulgemine ilusas ja mugavas autos koduukse ette - äge. Tänu minu ja Mari-Liisi ergutustele võitis Viktor toolimängu, põnev mis. Igoriga jõime klaasi siidrit võidu - tema võitis napilt. Aga ma sain revanši invavõidujooksus. Ma tean et kõik tahaks et ma selle õhtu kohta siia rohkem kirjutaks, aga lihtsalt ei ole rohkem midagi nagu öelda. Kõik oli OK ja ma loodan et sihukesi üritusi tuleb veel. Ehk päkad mõistavad selliste ürituste vajalikkust.

Väike meeleolukatke siis sellelt ürituselt featuring mina ja Mari-Liis

Kõik siis, täna on sihuke kerge pohmell jälle, ja ma olen juba 2 päeva pidanud hommikuti esimese asjana jala juniiki oma auto järele minema. Päris vahav on selle libeda ja külmaga karkudega nii pikki vahemaid läbida, uskuge mind.
Viimased read siis suvele, Eestile ja inimestele kaugel ;)

aga nüüd, jah, nüüd on nii, et elan siin
ja saarele kus puul kasvab kaneel
viib mind sõber narkokuller või Ryan Air
ja meel muutub värskemaks sel teel
kui neel niiskub Mohitost või kõlab Silbo Gomero keel
tervitusi palmisaarelt!
mis uudist Tegelt oma neibourhoodist
nagu Gustav Reinop Kabulist

tervitusi toome palmisaarelt
see, kes olnud seal, teab mis on feeling
rahvas väike on seal palmisaarel
kuid teab igaüks mis reggae on

aga kuradi külm on, kuradi külm on
kuradi külm on, kuradi kuradi külm, hei
kuradi külm on, kuradi kuradi külm, huhh
kuradi külm on, kuradi kuradi külm!


/A-Rühm - Palmisaar/