PP elab edasi?

Keegi pole siia enam kirjutanud ja ega keegi siin enam ei käi ka, aga endal on ikka tore käia ja vaadata millised kummalised mõtted on peas olnud. Eile ma ühest huvitavast vestlusest, mis ma oma arvutist leidsin, lugesin et pp aastanorm on täis, aga mina tahan siia kirjutada ja norme saab ju alati ületada ;)

Kuidas siis muidu läinud on, hästi nagu alati. paljud toredad inimesed kes 7 maa ja mere taga olid on hakanud tagasi laekuma, suuremal või vähemal määral. See on positiivne. Muidu on kiired ajad ja vaba hetke leidmisega tõsiseid raskusi - kool ja töö korraga ei ole mingi lapsemäng. Kuna koolis on praegu väga kiired ajad, siis on tore et tööl peab vähem käima, nimelt õpin ma jälle uut ametit ja seetõttu käin kohal niiviisi kuidas ise aega leian, mulle meeldib nii tööl käia. Aga minu uus tööpost saab olema siis saabuvate reisijate teenindaja, hästi peen ja mitte midagi ütlev ametinimetus, aga üldjoontes tähendab see seda, et mina olen see kelle peale inimesed saavad karjuda, kui nende pagas mingitel kahtlastel põhjustel kohale ei jõua. Ja siis kui ta ikkagi lõpuks välja ilmub, siis ma pean orgunnima selle pagasi inimese juurde. Tegelikult on päris tore töö, saab jälle karjuvate ja rahulolematute inimestega tegeleda, ainus asi on et selle töö puhul ei saavuta nad oma karjumisega eriti midagi ja seda on meeldiv vaadata. Palka saab ka rohkem ja nagu ma juba siin ennem lubasin, siis ei saa lasta karjääril toppama jääda.

Vot selline põnev töökoht saab minul olema

Hmm varsti siis jälle U-pidu tulemas, eeldatavasti vean ka ennast kohale. Inimesi ju nähtud küll, aga kui ilusti kutsutakse, siis tuleb minna. Ehk saab tore olema.
Kahtlast tunnetepuhangut siia lõppu seekord ei tule, aga soovin kõigile PP austajatele edu ja ilusat jõuluaega.
Ma arvan, et see võib jääda minu viimaseks postituseks siia. Igal asjal on oma aeg ja koht, ning nagu igal asjal on algus, tuleb talle paratamatult ka lõpp. Mai tea kas see on veel käes, aga sihuke mõte on küll. Ei saa ju terve elu portjee olla. Aga vaatab seda asja veel... otsad jäävad lahtiseks :)

Maybe we could make it alright
We could make it better sometime
Maybe we could make it happen baby
We could keep trying
but things will never change

Good enough to waste some time
Tell me would it make you happy baby
We could keep trying
but things will never change
So I don't look back
Still I'm dying with every step I take
But I don't look back
We could keep trying
but things will never change
So I don't look back
Still I'm dying with every step I take
But I don't look back

And it hurts with every heartbeat
And it hurts with every heartbeat

// Kleerup Feat. Robyn - With Every Heartbeat //

Tänased päevad

Tänaseks…
…on mul kõik asjad kokku pakitud ning eile oli viimane tööpäev. Praegu olen OH springfieldis oma sõpsiga tema ema juures ja puhkan oma esimest täiesti vaba päeva ((((: Lõpetasin oma katustaja karjääri samas elamurajoonis, kus enam kui aasta tagasi alustasin. Mõnus iroonia. Paar nädalat tagasi toimunud õnnetus, mil töökaaslane materjali katusele viies minu seljataga tasakaalu kaotas ning alla kukkus, võttis minult viimasegi isuriisme selle tööga kauem tegeleda. Aasta jooksul on tiimist kaks inimest haiglas oma vigastusi ravida lasknud. Olgu siis ära öeldud, et minuga töötasid selle aja jooksul kokku neli inimest. 50% Ok ei hakka ma sel teemal rohkem jutustama. Soovin siia jäänutele südamest jõudu ning kõike paremat ja kui tagasi tulevad, siis pidu pidu pidu (: Tagantjärgi meenutades võin kinnitada, et nii töist ja palavat suve minu elus veel olnud pole. Esimene 30 C päev oli märtsis ja täna on ka umbes sama soe. Vahepeal oli palavam. Eriti tuline aga katusel. 2-3 gallonit 8-12 L vett päevas juua ning mitte kordagi kusel käia polnud mingi probleem. Vot nii PALAV oli. Mingi kohalik raadiosaade valis meie töö hottest jobs top 3-e Eile Priiduga hoovis juttu ajades sain esimest korda sel aastal sääse käest hammustada ( kohe tuli Eesti meelde) Mõne päeva pärast tulen tagasi ning hakkan kohanema sombuste külmadega lühikeste päevadega. Alati on selline pöördumatu reis veidi muret tekitav. Siia tulles olid mul väga kõrged lootused ja eesmärgid, ikka Ameerika ja lõdva randmega teenitavad miljonid kuid paraku ei kulgenud kohapeal asjad eeldatust kaugeltki nii sujuvalt. Põhjuseid, miks selle käiguga mitte rahule jääda on. Eelkõige ikka materiaalne külg. Esimene kolm kuud kulus õppimisele, järgnevad neli kuud läksid talvest tingitud töönappuse nahka. Pluss igasuguse muu kaka tulemusel pekki kukkunud reaalne töö aeg umbes 1-2 kuud. Samas on ka palju põhjuseid rahule jäämiseks. Oskan Inglise keelt veidi paremini, mul olema kogemust omaette elama ja rahaga ümber käima (seda viimast tuleb tegelikult veel kõvasti harjutada) + mõned asjad veel ja mul on nüüd mu unistuste kaamera… Jeeee. :P (Mida mingi süstinäljas nõme narkomaan loodetavasti lennujaamas kohe pihta ei pane ). Kui jah siis tuleb tagasi tulla :P Palju mälestusi jääb siia igal juhul maha ning mingi melanhoolia joga hakkab mind lennujaamas kindlasti kummitama. Ühtlasi tekib ootusärevus koju naasmisest. Ilmselt vaatan seal ennast ümbritsevat tükk aega hoopis teise pilguga.

Täna lennukis.

Mõned tunnid on minu tagasilend juba väldanud. Armsalt noriseb üks leedu tüdruk mulle kõrva, pea minu õlal. Lennuk tundub muidu Ida Eurooplasi täis olevat. Neid üle pika aja nähes, tunduvad nad hoopis teistsugused olevat kui varem. Tõsised, kuid siirad. Väga raske oli oma sõpsi kõrval täna üles ärgata ning talle selgeks teha, et enam me ei näe. (vähemalt tükk aega mitte) Väga raske oli endal see samm lennukisse teha, teades et lennukist maha astudes olen hoopis teisel mandril ja hoopis teises keskkonnas. Raske, on kasvõi juba sellepärast, et Chicagos valitsenud 38 C soojus asendub mingi alla 15 C-se tempiga, sellist pakast ei ole ma kau a. Kell on 4:18 Eesti aja järgi ning et lihtsam EUROGA kohaneda oleks, hävitan poola õlut ja valget veini. Nüüd ärkas leedu tüdruk üles ja hakkasime rääkima. Tuli välja et on hoopis Mongooliast sellegipoolest rääkisime natuke.

Täna Poolas. Võrreldes USA lennujaamadega valitseb siin pealtnäha korralagedus, tegelikult aetakse aga siin asju lihtsalt Ida Euroopalikult omamoodi. Nägin kahte Fiatti milledel olid antitiivad. Relvastatud mehed väravates ning paksud, venekeelt kõnelevad prouad klienditeenindajate näol. Mul õnnestus enne kinni kiilumist oma auk üles leida. Ootan siin roosas toas enda viimast lendu. Terminalis kostub venekeele sekka ka eesti keelt. Kodune tunne.

Praegu U-s. Teen late kõrval aega parajaks ning naudin ilusat sügisilma. Tundub, et olen kohanemisega hakkama saamas. Tunne on koduselt tore ja ümbritsev meeldib mulle tõepoolest rohkem, kui Ameerika. Võta või jäta. Väike Eesti, minu kodu.

Suvi 2007

Lõpuks ometi on meil siin Eestis ka suvi kätte jõudnud, kui ennem oli ilm selline et väljas oli kuskil 13 kraadi sooja ja enamus ajast sadas mingit seenevihma, siis viimastel päevadel on järsku läinud nii palavaks, et väljas ei saa olla ja kui külma õlle joomise asemel peab rasket tööd tegema siis on topeltnõme. Aga samas on rõõmustav et väljas on sellised ilmad siis saab vabadel päevadel randa minna ja suve nautida. See suvi on ikka imelik olnud, sest ma pole kordagi merre ujuma jõudnud ja asi ei ole niiväga minus. Nüüd lõpuks hakkab ka merevesi normaalset temperatuuri omandama ja varsti ehk saab ja see viga parandatud. Muidu töötamiseks on palju parem see 13 kraadine ilm ja eelmine kuu kui selliseid ilmasid pikalt oli sai ka tööd mõnuga tehtud ja augusti kuus on mul kõik nädalavahetused vabad. Jeee. Näiteks 25-26 tuleb sihuke põnev asi nagu U-hotellide suvepäevad. Toimuvad nad Naissaarel ja kuna ma olen suutnud seal ikka piisavalt figureerida, siis olen ka mina kutsutud. No ehk saab põnev olema :D
Muidu läheb kõik toredasti. Sünnipäev sai ilusti ja suurejooneliselt ära tähistatud. Esimene aasta kui ma oma sünnipäeva ka natuke ette planeerisin. Kõik jooksis ilusti, ema oli maal, sünnipäev oli täpselt reedel ja Hollis ka ilusti BadJam. Niiet kõik loksus väga täpselt paika. Edasised äpardused ei olnud enam minu süü. Nii siis saigi pidu koos oma kallite kursaõdede ja heade sõpradega. Kuna autot mul ei olnud siis ma pidin trolliga poodi sõitma ja kui ma kõik sealt ostetud asjad kilekottidesse sain laotud, siis mul oli küll tõsiseid kahtlusi kas ma seda kõike koju jaksan tassida, aga kuidagi sai hakkama. Pidu siis läks nagu plaanitud välja arvatud see, et ma suutsin ennast liiga täis juua, et üks kursaõde pidi ikkagi tööle minema ja teisi ma pidin lausa vägisi hollivuudi vedama, ja et ma suutsin ühe veinipokaali kilde ära lõhkuda ja selle kilde korjates oma näpu nii ära lõhkuda, et verd olid kõik kohad täis ja arm on siiamaani väga hästi näha. Aga noh sihukesed väiksed viperused käivad iga õige peo juurde ja üldkokkuvõttes oli väga hea pidu ja mina olin ka väga hoos olnud. Niiet aitäh kõigile hea peo eest ja ka kõikide õnnitluste eest ka suured tänud.
Töö kohapealt siis on ka kerged edusammud plaanis, millest vist nüüd võib juba rääkida. Nimelt on mul sellest "kärulükkamistööst" tõsiselt kopp ees, aga õnneks korraldati meil konkurss uute reisijateenindajate leidmiseks ja ma suutsin selle edukalt läbida, niiet alates septembrist töötan ma poole kohaga (kuna kool on minu jaoks ikkagi 1. kohal, siis rohkem ei taha) reisijateenindajana, ehk siis lihtsamalt lennujaama check-in's. See on siis progress ja ma ei kavatse ainult sellega piirduda ;) palka saab ka juurde päris korralikult ja jällegi sihuke mõnus töö kooli kõrvalt käia. Lennujaama rahvas on ka sihuke mõnus ja alati on sihuke tunne et sinuga arvestatakse ja kui sa ütled et kool on põhiline, siis seda austatakse ja arvestatakse ja sellepärast on seal hea töötada. Minu jaoks ei ole kunagi töö juures põhiliseks olnud palk, vaid see et ma tunneks ennast tööl hästi ja ma läheks tööle alati hea tundega. Loomulikult on raha tänapäeva ühiskonnas väga oluline, aga palka ei tohi üle tähtsustada. Vähemalt sama tähtsad on head töökaaslased ja töö sobimine minu isiksusega. Seega kui mul siin vahepeal tekkisidki kerged motivatsiooniprobleemid oma tööga, siis nüüd saab jälle natuke uusi väljakutseid ja see on tore, sest mulle ei meeldi olukord, kus mu töö ei paku enam mingeid väljakutseid - kõik on selge ja rutiinne.
Asjad hakkavad ka muidu paika loksuma ja see saab ainult tore olla. Selgus on tore. Üks asi mis kohutavalt häirib ja mille ma nüüd siin välja elan on see, et kuigi mulle ei lähe üldiselt väga inimeste arvamus korda, siis kuna niiviisi on võimatu ühiskonnas elada, et sa teiste arvamustega ei arvesta, siis ma olen endale valinud teatud inimesed kelle arvamused ja seisukohad mulle väga korda lähevad. Ja kui mõni nendest inimestest lihtsalt otsustab mind ignoorida, siis see teeb haiget, aga mis seal ikka, kes ütles et elu peab ainult lõbus olema. Üldse olen ma olen viimasel ajal õppinud et emotsioonid on toredad, üks õhtu mind tabas lambist lihtsalt sihuke jube kurbuse laine ja see oli kohutavalt tore. Emotsioonid on need mis tekitavad sinus tunde, et sa elad. Sihuke segane jutt, aga nüüd on see välja elatud, ehk keegi isegi mind mõistab.
Aitab siis sellest üle kuu aja pikkuse vaikuse lõpetanud postitusest. Silveril on vast väga busy, aga juba peagi saame me ehk teda Eesti pinnal näha ja see on tore. Kõigile PP austajatele kõike head ja positiivseid emotsioone.

One of these mornings
Won't be better off
You will look for me
I'll be gone...

One of these mornings
Won't be better off
You will look for me
I'll be gone...

One of these mornings
One of these mornings
Won't be better off
Won't be better off
You will look for me
You will look for me
I'll be gone...
I'll be gone...

I'll be gone...
I'll be gone...
I'll be gone...
I'll be gone...
I'll be gone...

//Moby feat. Patti LaBelle - One of These Mornings//

Võidukat Võidupüha!

Praegu on Jaanilaupäev ja mina istun kodus ja kirjutan portjeede päevikusse. Ma ei ole väga kurb, sest ma ei ole eriline jaanipäevainimene ja ei leia et see oleks püha mida kindlasti peab tähistama. Peamine põhjus miks ma praegu just kodus olen on see, et homme kell 4.44 hommikul on mul kodu akna all buss, mis viib mu tööle ja homme saab topeltpalka ja see on tore. Meenutades oma eelmisi jaanipäevi leidsin ma oma arvutist 2005. a jaanipäeva pildid, mis möödus triki-mikis, sest seal oli õhtul full-show ja pärast seda sai mõned joogid tehtud. Lõkke asemel oli 10 küünalt laua peal ja nalja sai päris korralikult. Asjaosaliste huvides ei hakka kõige pikantsemaid seiku sellest ööst välja tooma, aga ühe nostalgilise pildi panen küll siia.

Jaaniõhtu 2005. triki-miki, Anu ja mina, Silver klõpsib nagu alati ;)

Ka eelmine aasta möödus jaanipäev kainelt ja käisin ühe sõbraga mingis lasnamäe urkas "sashlõkki" söömas, mis oli tegelikult oli mikro soojendatud liha , mida tuli süüa plastmassist noa ja kahvliga ning kõrvallauas värisesid kaks ülesüstinud herokat ja jõid nestea jääteed. Põnev oli.
Praegu vaatan Võidupüha paraadi kordust ja olen õnnelik, et Eestil on jälle President. Ilves on asjalik ja räägib oma kõnedes asjast, mitte lehmadest. Kuigi ka tema ajas näiteks praegu just asjad segi ja soovis kodutütretele tänase päeva puhul head vabariigi aastapäeva soovida, suutis ta olukorda kohe lahendada ja mingit probleemi asjast ei teki (meenutagem siis kui Rüütel soovis 24. veebruaril head võidupüha) ja Eero Raun ei pea mingit hädavalet välja mõtlema, et olukorda päästa. Ja üldse on tegemist isikuga, kes suudab Eesti eest seista, sest diplomaatiline jõud on ainus jõud, mis võib väikeriigil suur olla. Ja ma olen uhke, et selles valdkonnas on Eestil õnneks kõik korras. Eriti tore oli paar päeva tagasi maal Lõhavere linnuses toimunud kontserdil, kus esinesid Metsatöll ja RAM, ühel hetkel selja taha vaadates näha seal madala aiaga piiratud tehnikute alas näha kontserti nautimas härra Ilvest, koos oma abikaasa Eveliniga, kes nägi väga elegantselt kena välja. Hea tunne oli sel hetkel hinges.

Minu Presidendipaar :)

Kuigi Metsatöll on minu muusikamaitsest väga kaugel, missest et ma kuulan muusikat väga postist posti. Aga antud kontekstis ehk paigas, kus kunagi paiknes Lembitu linnus, võis isegi metsatöllu jöiramist ja RAM võimast laulu kuulata. Sihukene patriotismi teema või nii.
Kahju on et tänasel Võidupühal jõudis meieni uudis, et Afganistaanis on surma saanud 2 Eesti sõjaväelast. Kuigi võib tunduda, et nende surm ja üldse kogu tegevus seal piirkonnas on mõttetu, siis mina nii ei arva ja loodan et olukord saab lahenduse ja samas loodan et ei teki olukorda kus Eesti peab ootama sõjalist abi teistelt riikidelt, siiski nagu Ilves ka täna oma kõnes mainis on möödas traditsiooniliste sõdade ajajärk ja nüüd kasutatakse teistsuguseid agressioone näiteks küberrünnakud ja nendega toimetulekuks on Eestile abi andnud palju väliseksperte.
Kuigi ma tahtsin siia ka natuke masendavaid asju kirjutada, siis õnneks on mu emotsioonid lahtunud, põhiliselt kasutades "if you cannot be happy, you can always get drunk" taktikat. Üldse on palju toredaid asju viimasel ajal juhtunud, mis varjutavad halva. Ma olen praegu õnnelik ja see on tore.
Ma loodan et ka teie kõik olete õnnelikud ja kui ei ole siis soovitan ülal nimetatud taktikat kasutada ;) Olge tublid.

Puhkusel

Miks on vaja puhata?
Puhata on vaja sellepärast, et vahest ka tore oleks.


Etteruttavalt soovin teile mõnusat jaanipäeva ja õnne õnne toova sõnajalaõie leidmisel sõbrad.

21. jun


On juba teada, et kellelegi ei meeldi kuulda seda, kui hästi sul läheb. Üritan täna negatiivselt postitada. Praegu istun autos, läpakas süles ja sõidan miami lennujaamast parasjagu mööda. Üks pikk teelõik on liiklusest tühjaks tehtud ja ilmselt valmistutakse mingiteks filmivõtteks. Ahjaa ma unustasin mainida, et lahkume juba city-st ja läheme edasi kariibidele. Eile jõudsime lõunast randa. Mängisime liiva ja adruga vahtisime pilke varjavate päikeseprillide taga olevate silmamunadega napis riietuses tüdrukuid, kes vedelesid liival nagu laibad lahinguväljal. Nad ei pannud pahaks, sest nad ei pannud tähele. Aitäh päikseprillid. Päikseprillid on toredad ka seetõttu, et need on trendikad. Kui sulistamisest kõrini sai ja kõrvad, suu silmad liiva täis olid, läksime hotelli koksi-topsi täitma. Minule jäi see ühekordseks tegevuseks sel õhtul, kuna suutsin end juba paarist rüüpest lauajalaks juua(tühi kõht ja väsimus pikast sõidust). Deem, seetõttu oli ka minu eesolev õhtu tagantjärgi vaadates suhteliselt lühike. Läksime sõõma „Jerry`s famous deli-se“ Nime toon välja seetõttu, et kui Miami beach-ile satute, siis ärge sinna kohta selles kohas sattuge. Või kui ikka satute, siis vähemalt ärge sattuge vana paksu koleda latiino ettekandja lauda (see kelle kitli peal on sousti plekk). Meie ootasime oma praadi 1h 43 min. Mulle hakkas tunduma, et ta kogub meie tellimuseks vajaminevat teiste laudade jääkidest kokku jättes pärast saadud raha endale. Või oli tal lihtsalt kiire. Edasi viis tee meid „Mangosse“ Sinna võiksite kindlasti sattuda. Hästi chill koht ja ettekandjad on väääääga ilusad ja toredad. Kahjuks sai mul bena suht ruttu otsa ja sammusin üsna varakult (enne kahte) koju magama. Sellest tingituna suutsin end ka päikesetõusu ajaks üles peksta ning randa klõpsutama minna. Klõpsutasin 6-st 10-ni. Klõpsutamine on üks minu lemmik tegevusi. Klõps klõps klõps…. Nii rahustav… Vaikselt oleme florida keys-se jõudma hakanud. Tegime kärme fotosessiooni teele jäänud sillast. Sama sild lasti filmi „True lies“ võtetel pidulikult õhku. (Digitaalselt) Kohale jõudes paneme endeid sukeldumiskursustele kirja ja teen pp-se cp (copy paste) sellest jutust, mida praegu põlve otsas wordi toksin.

väga palju pilte lisan lähipäevil.

kiired ajad nagu ikka. Praeguseks on puhkuse mälestused juba kergelt ununema hakanud. Mõned meelde jäänud seigad proovin siiski praegusel hilisel õhtutunnil kiirelt ära trükkida, enne kui needki ununevad... Hehee. Ok Jutt jäi mul pooleli teel key westi. Tähelepanelik lugeja teab, et olen seal ennegi käinud. Kuid seekord oli meil ka mission. Tahtsin oma esimese avamere sukeldumise ära teha ja see sama, Ida eurooplasi täis tore saareke, näis eesmärgi saavutamiseks väga hästi sobivat. Loomulikult jooksime kohale jõudes suure hurraaga baari edukat sõitu tähistama ning suutsin end taaskord lauajalaks juua. Seekord oli asi palju hullem, kui Miamis. Peale kolme koksi tarbimis jooksis aju lühisesse ning tegi restardi. Piltlikult nägi asi välja nii, et olin baarileti ääres endale esimest rummi koolaga või red bull-i viinaga tellimas ja ajasin asjalikku juttu ühe slovaki tüdrukuga. Peale teist mahla viinaga või õlut viskiga ajasin viisakat juttu slovaki tüdrukuga ning tuikusin. Peale kolmandat kokteili, milleks võis olla lihtsalt teqila, rääkisid mu käed selle tüdrukuga ja ma ise vaatasin joobnud näoga talle lihtsalt otsa :D 'Aga siis, kui oma käsi baariletist kinni hoidmiseks kasutama pidin, et mitte ümber kukkuda, otsustasin salaja minema hiilida, et end kuidagi normaalsesse konditsiooni seada. Pagesin randa ja kustusin mingile pargipingile tšsšs ära. Paar tundi hiljem ärganuna, leidsin end endiselt joobes olevat, kuid magada ka enam ei viitsinud. Varastasin kuskilt mingi jalgratta ning väntasin pool tundi sellega suust valget vahtu välja ajades ringi. Selle ajaga läbisin umbes 10 meetrit ja kukkusin lugematul arvul kordi. Vähemalt sain ma kainemaks. Lõpuks otsustasin sõiduriistast loobuda ning tänava nurgal olevasse hotelli siiski jala edasi minna. .

PP 4Ever

Mis jutt, PP ei saa lihtsalt välja surra, sest tõenäosus et mina ja Silver korraga ära sureme on üsna väike, missest et S pidevalt katusteäärtel kõlgub ja mina võin lennukiga pihta saada. Lihtsalt on väga kiired ajad olnud ja täna oli üle 2 nädala üks täiesti vaba päev, mis ka möödus suuremalt jaolt pohmaka tähe all, aga no see selleks. Tegelikult on täna vahva päev olnud ja kui ma vahepeal hakkasin siin juba suurest töötamisest kergesse masendusse langema, siis ma arvan et nüüd on kõik täiesti OK tagasi.
Vaba aja nappuse on tinginud asjaolu, et lisaks täiskohale lennujaamas, töötan ma ka ajutiselt U's. Et siis tegelen konverentsidega ja keegi õieti ei saa aru kes ma olen ja miks ma julgen seal nii tähtsa näoga ringi käia, sest kõik on uued ja superportjeedest on nad vast ainult legende kuulnud, kui neidki. Aga jah respekt on omandatud, muidu U's on asjad nagu ikka - inimesi läheb ja tuleb, aga ma ütleks et olukord ei ole kõige hullem, olen seal masendavamaid seise näinud. Õnneks on kogu minu praeguse U's töötamise perioodi M puhkusel Portugalis ja ma ei pea temaga kokku puutuma. Muuseas uued töötajad arvavad, et M on lahe niiet, tegelt eks ta vist on natuke ennast muutnud ka, mina talle muidugi endiselt ei meeldi, aga mulle on see täiesti ükskõik. Ma tahan tema arust liiga palju palka saada ja teen liiga palju tööd. Aga jah U's on juba 3 portjeed ja nad loodavad teha süsteemi, et oleks 24 h portjee olemas. Põnev kas pole. Selle peamine põhjus on, et sellest kohviku juures olevast välisuksest viidi 1 nädalavahetuse jooksul kõik tulekustutid hotellist minema ja viimase vargusena viidi U-saunast minema segistid :D:D aga ma ei tunne M'le üldse kaasa, sest seda turvalisuse juttu on talle juba väga pikka aega räägitud.
Sündmustest oli siis reedel Sigridi lahkumispidu, tema siis suundub meie juurest ära ja nagu paljud muudki U'st lahkunud inimesed läheb ta hotellindusest suht kaugesse eluvaldkonda tööle. Minu püüded talle originaalset lahkumiskingitust välja mõelda nurjusid eeskätt kroonilise ajapuuduse tõttu, aga ideesid muidu oli - näiteks hiljaks jäänud lunchbox, pilt Bentleyst (siga mitte auto :D) trikimikis vms, aga vaatab seda asja veel
Muidu siis ma vahepeal hankisin endale ka kolmanda töökoha ehk siis käisin ühel sõbral abiks mööda linna diivaneid laiali vedamas, oi see oli fun, isegi minu tugevad portjeemusklid jäid jänni ja järgmine päev olid kõik kohad väga haiged. Teine päev seda tööd tehes oli natuke lihtsam ja teine kord on siiamaani ka viimaseks jäänud, aga vähemasti on mul jälle üks amet juures, mille olemusest on ettekujutus olemas. Ja kuna lennujaamas on töökoormus suhteliselt väike (mul on kuupalk ja normtunnid ei tule tihti täis, lahe kaspole? ;) ,siis midagi suveks sinna juurde ju tuleks otsida. Aga arvatavasti jätkub minu gueststaaritsemine U's ja järgmine inimene, keda ma vb puhkuse ajal asendama hakkab on juba päris boss :D Ja ma ka luban et kui ma kunagi rikkaks saan, siis ma ostan U ära ja teen sellest sihukese rahamasina väga väikeste investeeringutega, niiet M ainult vaatab ja nutab ja halab midagi oma redissonis töötamise kogemustest. Niiet siis vaatame kumb meist ennem rikkaks saab... :D
Tänase pohmakase päeva sündmuseks oli väljasõit Raplasse The Suni suvetuuri viimasele kontserdile. Palju takistusi oli koguaeg teel, aga ma olen väga rahul, et ma ikkagi jõudsin sinna kontserdile, sest see oli absoluutselt parim eesti kontsert, mida ma näinud olen. Ei saa siin ju hakata tooma võrdlusi maailmanimede ja väikeste Eesti artistide vahel. Kontsert oli lahe - The Sun oma teada tuntud headuses ja mitmekesisust lisasid külalisesinejad - Jan Uuspõld, Tõnis Mägi ja Gerli Padar. Kuigi ilm oli täna jube sitt ja pohmakas tahtis tappa, siis selleks paariks tunniks jäi suurem vihm järele ja väga fun oli. Loksutas kõik asjad paika.
Päikest! ;)

Aga minu vanaemal ei ole sellist autot :(

Ja veel nägime sel päeval liikluses kinni peetud autot. Politseinik koostas juhile trahvikviitungit. Auto numbrimärk oli 0 LUCK

vägev

Keegi juba kobises et PP on ära vajunud. Ei ole!!! Lihtsalt mõõnaperiood on ja kõik. Varsti läheb A U-se tagasi ja vot kus siis hakkab uut juttu peale pritsima. Ma arvan, et me kõik lõpetame kunagi seal. Mul on selline plaan, et kui kunagi triljonääriks saan, siis ostan mikult hotelli üle ja kutsun kõik lahedad ex töötajad tagasi. Tulevad suured juurdeehitused, parklad, liftid wifi-d biffid särgid värgid. Kõik töötajad hakkavad peaministri palka saama ja saksa pensionärid võivad oma kortsus suuvärgi ainult kiituste jagamiseks tubade fantastilise avaruse ja superluks teeninduse eest kasutusse lasta. Mikest ja Venkatist teeb vahakujud. Mike asetan numbritoa 65 wc poti peale palja peffiga istuma. Venkat seisab kõrval, ulatades talle feetbacki lehekest pepu pühkimiseks. „To save water, wash it with you’re urine“ Toompuiestee ning Paldiski mnt ristmiku ehitame maa alla, ning hotelli ette tuleb hoopis haljasala, kuhu istutatakse toompuud ja paigaldatakse pronksportjee kuju. Ja alkoholi lao ehitab ka suuremaks. Ühesõnaga ostke mulle lotopileteid.
Ausa tööga teenitud kopikate eest soetasin endale E-bayst muide lõpuks oma soovitud kaamera, selle peaksin esmaspäeval kätte saama, kui müüja ikka aus on. Põnev Põnev!!! Saab ei saa???
Jaanipäevaks sõidame jälle Miami-se ning kariibidele sukeldumiskursustele. Praeguste plaanide kohaselt jääb mul üle veel reis Las Vegasesse, ning 11 septembril olen New Yorgis. Tõenäoliselt väljub minu lennuk 12 september ja kui keegi seda ära ei kaaperda jõuan sellega kenasti tagasi Eestisse.
Vahepealsest on mul rääkida nii palju, et on toimunud veel üks katuselt alla kukkumine. Õnneks potsataja peale marrastuste ja kriimustuste tõsisemat viga ei saanud. Selle tingis oskuslik maandumine pehmele pinnasele ja lööki pehmendas veel üks vahekatus. Meie korteri elutoas vedeleb ratastool, mis manitseb vähemalt mind katustel käies peaaegu alati julgestusseadmeid kasutama. Peale puhkust Floridas koostan ka ühe põhjalikuma postituse tööst, mida siin täpsemalt teen ja kuidas näeb välja minu tavaline tööpäev siin.

chao pljao

Kiima soojenemine.

Kell kuus ärkasin üles. Temp oli 19C. Kella seitsmeks jõudsin koju. Temp oli 23C. Kell on kaheksa. Temp on 27C. Tempokamalt lugupeetud kaastöölised, kes te oma tubades oma naiste kaisus magate!!! Täna tuleb rekordiliselt palav päev ja selle päeva jahedam pool lõppeb lõunast, mil mõnus jahe õhk asendub 36C leitsakuga ning kuna täna alustame uut maja on sellele palju raskeid pakke tõsta vaja. Tean et armastus on ilus asi, kuid sellest hoolimata oleksin eelistanud vinnamisega kell pool kaheksa alustada. Uh tõi. Vahepeale on niigi palju tühje päevi jäänud. Õnneks küll põhjendatult. Paar päeva möllas mõnus äikese torm ja paar päeva andsime lõpuviimistlust paarile armsale katusele, sest meie firma ametlik lõpetaja kukkus redelilt alla ja murdis jalaluu :)

usane

Sirvides täna (23.05.2005) oma vana pp-d, leidsin et täpselt kaks aastat tagasi purustas Andre rekordi. Enim töötunde ühe vahetusega U-stays.
Juba Eestis töötasin normaalsest inimesest tunduvalt rohkem, ilmselt seetõttu ma nii imelik olengi. Kuid praegune nn graafik annab möödunule julgelt silmad ette ja iga töönarkomaan läheks ilmselt kadedusest roheliseks. Asja muudab väheke raskemaks ka loomulikult siinne ilm. Viimasel ajal valitsev leitsak. 30 ja pluss on siiski natuke sobilikum rannas siidri joomiseks ja bailatamiseks, kui kuumal katusel küpsemiseks.
Nüüd tähelepanu need, kes sooviksid mõnest lisakilost loobuda, tulge meie tiimi ja märgatav salenemine on garanteeritud. Boonusena saate ka teada, mis tunne on kartulil, kui teda pannil praetakse. Kui tahate teada, mis tunne on kartulil, mida koos sibulatega pannil praetakse, siis suuname teid venelaste tiimi. Saate seal ka vene ropendamiskunsti süvaõppe.
Tänane ilm osutus aga juba liiga palavaks. Seetõttu keeldusime üksmeelselt tööle minemast. Õige otsus. Mina lähen oma memmega kinno Shrek kolme vaatama ja niisama ringi kolama. Sõbrad sõitsid kuhugi kaugele telkima. Osariiki kus ei müüda alkoholi ja kus ei tohi alkoholi avalikes kohtades ka tarbida mitte. Mingi karskuse state. Jääb üle loota, et nad vahele ei jää, sest olen antud olukorras suhteliselt kindel nende plaanist seadust rikkuda. No ja siin pannakse iga pisiasja eest eluks ajaks vangi. Üks kummaline Ohio seadus on näiteks selline, et sa ei tohi imikut kaanega suletavasse plastik karpi asetada. Iga piisava suurusega kastikese kaanel on ka sellele viitav keelumärk. Punase ristiga läbi kriipsutatud Imik kastis. Kust sellised jaburdused tulevad? Noh keegi kunagi toppis lapse sinna ja too suri õhupuuduse kätte ära. Loomulikult ei olnud kusagil seda tegevust keelustavat seadust ja nii ta siis siin vastu võetigi.
Analoogseid näiteid erinevate osariikide kohta pidavat veel palju olema. Peaks täitsa uurima… Saaks hea kõhutäie naerda. Ah ei hakka igaks juhuks. Pärast väänavad minu käed selle eest selja taha.
Keelustaksin omalt poolt ka ühe tegevuse siin ära. Kiirteedel olen näinud autojuhte hambaid pesemas, habet ajamas, laulmas, tantsimas jne. Huvitavaim tegelane kudus auto roolis. See nõuab liiga palju käte tööd ja võib tähelepanu hajutada. Kuidagi hirmus oli vaadata seda 100 km tunnis sõitvat vanatädi. Sõber arvas, et nii nagu on Eestis algajat juhti märgistav roheline vahtraleht, tuleks üle 60-70 aastastele väljastada must vahtraleht. Tundub olevat põhjendatud idee. Siin paneksin neile ka mingi spetsiifilise vilkuri katusele, sest vanurjuhid on hullemad kui roolijoodikud!!!!

Flossy-flossy

Sipsti-vupsti, ka minul on mõtetes uus ülipõnev postitus minu uutest treening- ja ületöötamisharjumustest ning U'sse gueststaariks naasmine aga seniks siis video, mis mulle meeldib... seal on ka palju räpigängstereid muidu

Heipsti

Seniks kuni oma uut postitust kirjutan, jätan siia ka ühe kohaliku popi video :) Vääga mõnus on!!!! Isegi mulle meeldib see...
Millegipärast :)

2

Täna on tegelikult jube pidulik päev, nimelt saab 16.05.2007 täpselt 2 aastat minu esimesest sissekandest PP'sse. Oli see siis 16.05.2005 ja suht imelik praegu lugedes, aga kuna juniiki asumise aastapäev ja meie päeviku sünnipäev sai kuidagi ära unustatud, siis pidulik sissekanne sellegi tähtpäeva puhul.

Need 2 aastat on olnud väga põnevad ja sündmusterohked ja ma pakuks et tegelt on rohkem aega möödunud, kui mul ei oleks kirjalikke andmeid - väga imelik on ikka mõelda, et ainult 2 aastat. Selle 2 aasta jooksul on nii mõndagi juhtunud - Ma olen teinud järgmisi unikaalseid asju:

• 2 korda juniigist ära läinud
  
• 2 luud murdnud
  
• 2 korda ülikooli astunud
  
• 2 korda ülikoolist eksmati saanud
  
• 2 korda Silveriga tülli läinud (ja vastavalt ka siis 2 korda ära leppinud)
  
• 2 välivoodit triki antsu vedanud
  
• 2 (ametlikku) pidu trikis pidanud
  
• 2 korda lunchboxide toimetamisele sisse maganud
  
• 2 avariid teinud
  
• 2 päeva haiglas veetnud,
  
• 2 head sõpra mitme maa ja mere taha saatnud
  
• ja nii edasi ja nii edasi... Huvitav aeg on olnud :D

Huvitav aeg on olnud viimasel ajal ka Tallinnas, Aljoša teema mobiliseeris venelased mässule ja pärnu maanteele ei jäänud ühtegi tervet akent. Sama õhtu pidin mina minema Parlamenti peole, ja kui taksode kättesaamine võttis meeletult aega ja esimene takso kes minuga üldse suhtles, ütles et minu juurde ei saa sõita :S Õnneks nõustus ainult vene juhtidest koosnev alfa takso mind aitama. Oli huvitav taksosõit ja tänu kergelt joogisele olekule tuli vene keel ka päris hästi välja, igastahes oli taksojuht kõige tüüpilisem pronkssõduri äraviimise vastane ja nii me siis vaidlesimegi kuni jõudsime sihtpunkti, kuna tee oli lühike ei jõudnud vaidlus eriti tuliseks minna ja kuna mina ise polnud ka päris kindel mis seisukohal ma olen, sest tegelikult oleks ta võinud ju sinna jääda oleks kogu seda jama saanud ära hoida. Siiski on probleem saanud minumeelest väga hea lahenduse, kui nüüd Venemaa meid väga kiusama ei hakka, sest eestlased lõpuks saavad aru, et venelaste olemasolu ei saa lihtsalt eirata, sest see viib samasuguste sündmuste kordumiseni. Venelased ei tulnud Tõnismäele, et kaitsta Aljošat, ega ka laamendamiseks, vaid Eesti riik ei ole teinud nende elu siin normaalseks, neid on kerge mobiliseerida Eesti vastu, oleks integratsioonipoliitikat veidi teistmoodi korraldatud poleks sellist olukorda tekkinud. Selle probleemi olemus ja lahendus on väga keerulised, aga nende otsimisega peaks kindlasti tegelema. Samuti on Aljoša uus asupaik väga ilus ja sobilik paik. Tallinna osa, kuhu mina polnud kunagi varem sattunud ja seal sõjaväelaste kalmistul oli tõeliselt huvitav ja mõtlemapanev viibida. Natukene jõudis seal viibides kohale ka see venelaste tõde, mis on nii erinev meie omast. Samuti oli seal tore näha paljusid eesti inimesi ja peresid, kes loovad uue põlvkonna, kes ehk saavad parmini hakkama. Eestis levib valge tulbi kampaania, mida mina väga toetan, kuigi ma võin teatud juhtudel jätta russofoobse inimese mulje, ei ole ma seda kohe kindlasti!
Silveri abipakike saabus väga kiiresti ja ilusasti kohale, megasuured tänud Sulle selle eest. Respekt mees. Nüüd ma olen kohe jube stiilne. Mai kujuta ette mida mina teeks, kui mind USA poodidesse lastaks, tõenäoliselt läheks lihtsalt lolliks. Ja sinu naabri pidudel käiks kah hea meelega. Ja Stackide näitus on trikis ikka püsti, ainult paar pilti pole mõnda karmi pidu üle elanud ja on alla puruks kukkunud. Ja S. on küll vist õrna hingega, minuarust nagu või nii. Ja I'ga pole PP teemal juttu olnud, nii et las see PP siis olla meie exadminnide salajane pisaratekuivatuspaber edasi.
SUUREDSUURED tänud neile inimestele, kes on teinud nendest 2 viimasest aastast just sellised nagu nad on olnud!!! Ja lõppu siis üks väga unikaalne lugu ;)

Love, love is a verb
Love is a doing word
Fearless on my breath
Gentle impulsion
Shakes me makes me lighter
Fearless on my breath

Teardrop on the fire
Fearless on my breath

Nine night of matter
Black flowers blossom
Fearless on my breath
Black flowers blossom
Fearless on my breath

Teardrop on the fire
Fearless on my breath

/Massive Attack - Teardrop/

Aga meie naaber on lahe. ta on ka verine ahv, kuid müüb odavalt head kanepit ja kutsub oma pidudele. Seal käib palju ilusaid tüdrukuid!!!!

Verised ahvid

Toon välja viimase aja huvitavama (imeliku)kõneluse taksojuhiga, kes meid reede õhtul linna viies nõxsa ärevusse ajada otsustas. Loomulikult suutis ta selle sõidu jooksul palju rohkem ära seletada, kui mina tagantjärgi meenutada, kuid aljärgnev peaks kogu jutuajamise sisust siiski piisava ülevaate andma.

Hey, can you take us to red Cheetah?
To where???
Red Cheetah. It’s in downtown.
What?! Why you want to go there???
We heard that its a nice place.
Ohooo, let me ask you something. How long have you been in Cincinati???
About nine months.
Hmm. Okay! Let me tell you something about Cincinati and that place. You see we have a lots of black people living in here okay. And they have some areas in towndown, where they don’t want to see white people. You know what I am saying? And Red cheetah is in that kind of area. okay… you get in to a fight I am telling you, and you don’t want that right??? Hahahaa. Red cheeta o my!!!Shit!!! Perhaps I take you some were else??? Thers one weary nice place called “Metropolis” Have you been there?? A lots of fresh meat. Hahaahaa. You’re trying to get laid tonight? Well, nice looking guys like you, it should be no problem but in cheetah you get busy with some fighting. I mean if someone asks you out then don’t go. I am serious. I am 61 and planning to live at least 62 wears, so that’s why I don’t go to Red cheetah. Hahahaa. You guys have some balls, I give you that okay. Red cheetah o my!!!
Where you from?
From Estonia.
Where???
And what you speak there?
Estonian.
Aa hahahaaa it makes sense.
You guys know some Estonian Karate or kung fu??? Ou man, you definitely need that shit tonight. Fucking black people they are dangerous. You have any guns with you tonight?
No.
Knife or something?
No.
NOOO???? Are you kidding me dudes?? Hahaahaa. Ou my god… Better act like you wear one, okay. You have to look tough and dangerous. Show them like you're backing some meat.
You got some brass balls man… Red cheetah ou my ou my… You know why they call it like this???
No
Cheetah is for those things on the trees and red is for blood. Red monkeys. HAHAHAHAHAAAAAA. Bloody little monkeys. You see those dudes over there? (Osutab näpuga mingile rondile, mis meist mööda kihutades musti räpigäkstereid täis näib) I bet they are going also there. –Hahahaaa. Look this is what you get! So are you’re knees shaking already??? Hahahaa.
Hey to you mind if I smoke one cigarette in the car?
No I don’t. Enjoy it. Probably it is you’re last one. What the fuck is wrong whit that traffic light??? Shit, go green. We're on a mission…
good luck. Was nice to know you.

Kui me selle verise ahvi sissepääsu juurest algavat umbes saja meetri pikkust järtsi silmitsesime, siis ei näinud me seal absoluutselt mitte ühtegi valget inimest. Ainult üks paks libu kimus nurgapeal suitsu. Ja nii kui me sappa võtsime ilmus kuskilt välja üks pomps, kes tahtis lennukiga Hawaile oma naise ja lapse juurde minekuks meilt puudujäävat dollarit küsida. Saades eitava vastuse, otsustas mees endast välja minna ja valjuhäälselt keeldumise põhjust rassismist tuleneva mittehoolivusega seletada. Õnneks ei osutunud taksojuhi kartused tõeks. Mustad vennad ei hakanud meid peksma vaid ajasid hoopis pompsu minema. Sellest hoolimata jätsime paksu libu ainsana sellese järjekorda valgeid esindama ja tulime sealt tulema. Suundusime üle jõe Kentuky poolele ja läksime nn valgete hoodi, kus ei olnud enam hambuni relvastatud veriseid ahve, kes valgeid kutte tappa soovides neid sealt otsivad.
Igaljuhul kulges õhtu veriste vahejuthtumiteta ja lõpetasime kuskil homo karaoke baaris, kus üks keskealine mees (ilmselt homo) laulis

Blow me
You hardly even know me
just set yourself below me
and blow me... tonite.

a handy
would certainly be dandy
but it's not enough to slow me
you gotta blow me... allright.

when you part your lips that way
ooo... I want you night and day
when you squeeze my balls so tight
I wanna blow my load with all my might!!

so blow me
you hardly even know me
just set yourself below
you gotta blow me tonite

"Come on everybody!!!" (whole audience joins in)

Blow me
You hardly even know me
so blow me
you gotta blow me
so blow me
Blow me tonite!

Mida tegi Silver gay baaris? See oli erinevalt ülejäänud kohtadest kella viieni avatud.

Laupäeva hommikul aga läksime tivolisse ja saime endile lõpuks veriste ahvide hävitamiseks shot gun-id. Meenutavad vähekene fööne või mis?

Strawberry bitch

Nii harva, kui ma selle teleka siin mängima panen leidub ikka mõni reklaam või klipp, mille nägemine minu näole muige manab. Viimati põhjustas üks TV shopi laadse ülesehitusega toote tutvustus mulle aga naerukrambid. „Magical spring water” Müüakse siis pakendatud kujul mingi kiriku tegelase poolt õnnistatud allikavett. Peale selle tarbimist (endale pähe kallamist) oled sa jumala poolt õnnistatud ning sul hakkab elus palju paremini minema. Haigused kaovad ja raha tekib iseenesest panga kontole. Nii väidab reklaam. Väga hea kraam vist. Igal juhul oli seda klippi vaadates minu suu ammuli. Mõtlesin, et kui selle vee ka endale ostan ja peale „tarbimist” loto võitu või muud analoogset ei järgne, siis kas on tegu defektse eksemplarigaMa ei tea, kas mu sõbranna seda vett ostnud on igal juhul võitis ta paketi kahele Vegasesse ja otsustas oma õnne minuga jagada. Niisiis varsti avaneb mul võimalus kasiinos lihtne miljon teenida. Juhhei. Arvatavasti jõuan sinna alles juuni kuu sees. Selleks ajaks tuleb Eestist meile abiväge juurde. Siis saan endale reisiks piisavalt vabu päevi orgunnida. Vahepeal käisime USA suurimas lennundusmuuseumis, väga huvitav oli. Veel külastasime kohaliku linnakese kõige kõrgema pilvelõhkuja katust. Mitte töö asjus, vaid lihtsalt käisime linna ülevalt poolt seiramas. Kui pildid ilmutatud saan, siis riputan need ka siia ülesse.

?

Hetkel on siinse eestlaskonna tuju hea ja midagi hullu juhtunud ei ole. Kui välja arvata kaks inimest, kes endile naela jalga suvatsesid lasta. Minu viimase aja ohtlikem situatsioon leidis aset paar nädalat tagasi, mil kümne meetrist metallredelit äikese tormiga kõrge mäe otsas oleva maja katuselt alla tassisin. Väga mõistlik tegu see ilmselt ei olnud… Hehee :) Särtsakas elamus.

Loodan, et Andre saab oma paki ikka kätte, saatsin selle pidulikult ära... hehee

Minu arvuti klaviatuuril istus mitmeid nädalaid üks kole ämblik, keda ma ära ajada ei söandanud. Tal läks vist kõht nüüd tühjaks ja ilmselt koob parasjagu endale kuskil toanurgas toidulauda.

I am so delicious

Igal juhul ei saanud ma seetõttu siia nii pikalt täiendavaid sissekandeid oma intrigeerivast välismaa elust luua. Sorry : ) Vahepeal ei ole samas ka midagi eriti põnevat juhtunud. Ma pean silmas nn uusi kogemusi. Kõik on ikka endist viisi, töö ja pidu. Ainuke vahe ainult selles, et talvine vastik mõõna periood on möödunud. Saame jälle täiega katust panna :D Nii kaif Hommikuti ärkame vara ja läheme vara õhtul magama, et jõuaks järgmisel hommikul uuesti vara ärgata. Igav ei ole ja kuna burger on ikka alati laual, siis millegi üle hetkel ka kurta ei tule. Okei, oleviku ja mineviku jutt on siinkohal ette kantud.
Tulevikku puudutav on justkui paljutõotav. Proovimata midagi ära sõnada, loodan siiski varsti oma plaanitud benji hüppega ühele poole saada. Lisaks sellele palju praalitud skydive ja scuba diving kariibidel. Neist loodan ka mingi video orgunnida, et seda tulevikus mõnele nõmedale interneti lehele riputada. Kuna talv kukkus teatud asjaoludel väga totralt välja (vähe tööd ) Siis võib juhtuda, et jään siia kauemaks kui plaanitud. Ei ole hullu, lihtsalt sooviksin oma algsed ideed siiski ellu viia, et tagasi tulles mitte oma reisi mõttetust perele ja sõpradele tunnistada. Vanaisa mul ütles ju ka, et ära mine, äkki juhtub midagi. Vanaema kartis, et ma mingi neegrinaise endale sealt leian ja ära kaon. (muie) Õel oli jee ja paps kiitis ka takka. Ema arvas vist, et ei ole mõtet vist. Igal juhul nad tõenäoliselt muretsevad jasee teebki siin oleku minu jaoks nõxa raskeks. Sümptomi spetsiifilisem nimetus oli vist „koduigatsus” Njah, vahest mõtlen, et mida tagasi tulles kõige esimesena teha. Variante on mitmeid ja nende vahelt raske valida või nii. Ilmeslt marsin lihtsalt koju, jätan luggage sinna ja lähen õhtul külapeale välismaa nätsu jagama. Põnev? (Mitte eriti) Eks näis.
Mõtlesin I soovi peale ka. Huvitav, miks ta seda kollast kirjandust küll lugeda soovib. Kroonika on ju intrigeerivam. Figuurid värvikamad ja klatši ning seiklusi rohkem. Mis selles töö jutus huvitavat on? Heheee, veel võiks M1 sooviavalduse pp Eesti keelde tõlkimiseks saata. (muie) põhimõtteliselt ei taha ma et keegi M2 K4 või muu säärane tegelane, kel hingehellust rohkem, solvuks. Muud midagi. Ahjaa SS on õrna hingega?
Kas see stakkide näitus TA-s on ikka veel üleval??? (muie)
Lõpetuseks tervitan kõiki tähti ja Aija Maasikat. Deipsile boonusena edu edaspidiseks :)

Fotosüüdistused

Deips sai lilli, kõigi lemmik M1 kah siis pildile saadud :D

Et siis Mihkli raffas ja M2
Seekord jäid lauad terveks, ainult ühele toolile osutus see pidu liiga metsikuks

TSENSUUR KÄIS ÜLE; LÕPP SÕNAVABADUSELE

Alkoholism kuubis aka Deivi lahkumispidu

Kui järgmine kord keegi kutsub mind kell 6 õhtul jooma, siis ma ütlen talle midagi enda tapmise kohta ja saadan kuhugi inetusse kohta. Et siis mina ei alusta enam kunagi enne 9't õhtul joomist, sest muidu lõppeb see nagu reedel, ehk ma vaevu-vaevu mäletan kogu õhtust midagi. Järgnev siis see, mis meelde jäi :D
Et siis oli Deivi bye-bye party trikimikis, mina peale oma eelmises postis kirjeldatud olukorda läksin koju, magasin paar tunnikest ja siis piole. Kuna Mike on meil päris lahkeks muutunud ja trikis olid lauad alkost ja toidust lookas, siis ei olnudki seal muud teha kui klaasike siidrit endale ette võtta ja juba pärast esimest klaasi ma tundsin, et maailm ei ole endine, ja katus hõljub kuskil kaugel ja mida klaas edasi seda kaugemale ta ära hõljus. Aga tegelt oli väga vahva mida edasi seda lõbusamaks kogu seltskond muutus, nõrgemad lahkusid varakult, aga tublimad pidasid ikka kaua vastu ja olid lõpus päris mõnusalt purjus.
Eriti vahva oli juua kunagiste ülemustega, kes rohkem, kes vähem aega juba sellest rollist eemal olnud. Ma küll ei saa öelda, et kõik järgnevast nimekirjast purjus olid, aga valdav enamus küll, ja see oli päris omapärane vaatepilt, ise oleks ainult võinud veidi kainem olla :D Et siis sealt käisid läbi ja võtsid Mike kulul lauas jooke sihukesed nimekad legendid nagu: Krista, Katrin, Kristiina, Margit (otse Egiptusest), Sigrid, Ingrid, Marika, loomulikult inimesi oli veel, aga ülejäänud tegelased siis vanad tuttavad, kellede natuke "ära" olekut ennegi niimõnigi kord nähtud. Huvitav asjaolu, et ainukesed meesterahvad, kes seal enamuse ajast kohal viibisid olin mina ja uusIT-Martin, hiljem tulid veel Deipsi Pets ja kompanii, aga siis ma läksin juba minema.
Jututeemasid oli ikka väga seinast-seina, meie kiitmine ja meie "saamatuse" tegelikud põhjused. Jube intrigeeriv teema, aga miskipärast ma väga detaile ei mäleta, ju siis ei olnud midagi löövat ja uut minu jaoks, aga jah olukord oli meie ajal olnud ikka palju mõnusam. No eks supperinimesed on jah suht asendamatud. Igastahes meie järele igatsetakse, nii et lenda USA'st tagasi ja asu kotte ja triki antsu laude tassima :D
Kuna Deivi sai ühe kingitusena ka PP, siis ringles see seal väga vabalt ringi, õnneks küll mitte M. kätte, aga küll S. kätte, ja noh kombinatsiooni S. leidub meie PP's päris mõnuga, KE's isegi rohkem ja räigemalt. Aga ma siis selgitasin omaarust S.'le ka asja tagamaad ära ja loodan et ta mõistis ja pikka viha ei pea. Aaa ja siis Inx tahtis, et ma saadaks talle PP faili, ma vist lubasin ka seda, aga Silver sinust oluneb, kas meie armas päevik kaotab oma range saladuskatte. Ma tean katseid oled sa juba teinud unustades näiteks PP restosse nähtavale kohale :D
Keset suurt pidu, käis ikka mingi hull tantsimine ja möll ütles triki antsu muusika ja võim ülesse :D suur üllatus juu, krdi närvi ajab ikka sihuke jama. Kõik lubasid igastahes kohe esmaspäeva hommikul sellest probleemist Mike'le rääkida. Igastahes mina mäletan seda muret juba minu Juniigi alguspäevadest, aga eks ikka peab ise nägema et probleemi tajuda. Kujutagem ette situatsiooni et on mingi kõigi töötajate suvepäevad ala trikis ja Mike on just oma hiilgava tantsuoskusega mõnda hausskiipingu tsihhi ära sebimas ja siis veab trikis tehnika alt :D huvitav kui ruttu siis see asi korda saaks:D:D (Tegemist ei ole reaalse olukorraga, vaid minu väga räige kujutlusmaailma viljaga)
Olles ära joonud kõik 10 purki siidrit mis laual olid, olin ma juba piisavas konditsioonis, et juua valget Millers Mile'i veel natuke ja siis ma lahkusin sealt kuskil poole 1 ajal, et jõuda Hollikasse Tannut kuulama, mis ka õnnestus, kuigi ma sellest kontserdist ja edaspidisest just suurt ei mäleta, siis vahva oli ikkagi. Kui ma kedagi hollikas nägin ja midagi nõmedat tegin, siis palun väga andeks, Deivi on süüdi :P Igatahes suutsin ma lavalt peale esinemist rotti panna nende esinemise playlisti ja nüüd on mul jälle midagi vahvat seinu ehtimas.
Aga kokkuvõttes oli väga vahva pidu, üle väga pika aja sai jälle pohmas peaga tööl oldud, aga õnneks inimesed pühade ajal eriti ei lenda, niisiis sain ma mitu tundi varem koju ja ei pidanud ka kogu aeg tööl passima. Päris vahva töökoht ju - saad topeltpalka ja varem koju. Kuigi reedel pidi tööle minema alles kella 2'ks, aga see ei tähenda sugugi, et ma selleks ajaks kaine poiss oleks olnud, ma olin tõustes ikka jube ära omadega, nii et ikka üle mõistuse õhtu oli see Neljapäev. Laupäev oli ka suht lennuvaene päev, see eest saabus hunnik Jaapanlasi, kellede kotid ma pidin bussi tassima, kas pole mitte vahva. Õnneks on mul nüüd ikka korralikud kärud ja asjad ja teepeal ei ole ühtegi treppi, aga oma mõtetes ma tunnen kaasa vaestele portjeedele, kes need kohvrid bussist kuskile kõrgustesse peavad tassima ja selle eest mingit lisatasu ei saa.
Siia posti lõppu sobiks jube hästi Päikesepoiste lugu Neljapäev, aga kuna ma olen seda siin blogis juba kasutanud, siis tuleb midagi muud. Kui peost pilte kuskilt saan, panen neid ka siia.
Mõnusat uut nädalat kõigile!

Olla võib nii, et pühid külma käega
laubalt higi, mis eikuskilt tekkinud.
Ja alati siis, kui püüad võita aega,
tead, et aeg on sinu kahjuks vastu lekkinud.

On kindel eesmärk sul see, puutuda veel.

Ref:
Sa elust rõõmu tundma pead.
Sa igaveseks muutud, suhteid lõpeta!
Sa elurõõmu tunneta.
Viimaks on aeg, hakka elama!


Olla võib nii, et kaotatud on piirid,
millest üle astuda sul tundus hea.
Ometi siis, kui hoolimatust soovid,
seda leida suudad terve ilma pealt.

On kindel eesmärk sul see, puutuda veel.

/Tanel Padar & The Sun - A.S.A.P./

Tere hommikust!

Istun jälle siin minule omaseks saanud 9. check-in lauas, kuulan muusikat ja mõtlen kui nõmedad ikka on hommikused vahetused lennujaamas. Põhiliselt seetõttu, et mina kui ööinimene jään niigi kuskil 2-3 ajal magama ja kui sa juba kell 4 pead ärkama siis on mõtekas üldse mitte magama minna, nii ma olengi siin tiksun oma 20. ülevalolekutundi. Mitte et ma väga nuriseks, aga täna õhtul minu selle nv ainus võimalus midagi teha, sest reede ja laupäeva hilisõhtud veedan ma siisn lennukas. Aga täna on siis Deivi bye-bye party juniiksteis ja mina kavatsen ka näole anda. Et vaatab mis selle tänase õhtuga saama saab.

Just läks üks Falcki bossidest mööda ja nad kannavad sihukest punast särki, mis on nagu töökuulustus enamvähem. Falckis on mingi värbamis programm, kui sa leiad Falcki 333 uut töötajat saad sa miljon eeku. Nii et kes tahab mind miljonäriks teha andke teada.
Vahepeal siis päris põnev elu olnud, koolis jube hullumaja vaheeksamid, referaadid, ettekanded, seminarid ja igast muud pläma. Just mõned hetked tagasi sai mul valmis referaat teemal maksude vältimise probleemid, niiet ma tean sellest nüüd üsna palju, et kui kedagi mingi ime pärast peaks huvitama :D
Tilulilu hollywoodi õhtuid on ka kuhjaga olnud, eredaimalt on vast meeles retro night, kus esines ansambel Kollane Allveelaev G, sihuke mõnus vana muusika ja rokkida sai ikka mõnuga.

Vahest on tore olla pöörane :D

Palavad tervitused siis sibinsabin Tallinna Lennujaamast, tulge kõik lennake, teen kohvi välja :D

lühikene aga asjalik

purustatud on müüt
"Ameeriklased toituvad ebatervislikult."
Tuli välja, et kartulikrõps on ka tegelikult aedvili.

Nii tore on müüte purustada :)

Tervitades: mp

PALUN MITTE SEDA LUGEDA!!!

Esimesel ettejuhtuval reede õhtul suudleb sind sinu elu armastus. Homme on sinu elu parim päev. Ja ülehomme veel parem. Kuid siiski siiksi.... Kuid kui sa seda siiski lugesid, siis sured sa üleülehomme. Ainuke võimalus pääsemiseks, postita järgneva kolme päeva jooksul siia vähemalt kolm postitust... Päästa ennast ja tee seda. See ei ole mingi NALI!!! See on päriselt ka NII!!!

Luggage'i Andre

Vaatamata sellele, et eile sadas paksu lund (maanteel sõites oli mõnus 10 meetrine nähtavus, nii et enamus juhte sõitis kuskil 60 km/h, mina siis hulljulge nagu ma olen sõitsin natuke kiiremini, aga mitte oluliselt), õnneks on see tänaseks kõik ära sulanud ja kevad ründab mühinaga. See on tore, läheb soojemaks, lumi ja sopp on peaaegu kadunud, valgust on ka nüüd rohkem kui närused 2 tundi päevas. Niisiis on kevad ja see muudab kõik teistsuguseks, toredamaks.
Meie blog pole jälle pea kuu aega täiendust saanud, aga noh eks kõigil ole kiired ajad, kool ja töö võtavad oma aja. Samas on kool suhteliselt emane, sest nad ei maksa mulle õppetoetust, on sead, vaatamata minu hiilgavatele tulemustele, sai toetust meie kursuselt vist ainult 1 inimene. Niisiis ei ole absoluutselt mitte mingit motiivi kõrgetele hinnetele õppida, sest sellest ei muutu midagi, oluline on et ma saaks ained tehtud ja hoiaks keskmist hinnet üle 2 (praegu on kuskil 3,8) vastasel juhul langen ma tasulisele kohale ja see ei oleks küll tore. Aga jah ma vahepeal hakkasingi asja liiga tõsiselt võtma ja liiga kõrgeid lootusi hellitama. Ülikooli mõte ongi selles et sa võtaks asju mõnuga ja taipaks, et sa õpid enda jaoks mitte hinnete pärast. Kui see kohale jõuab lõpuks, paljudele muidugi ei jõuagi, muutub elu seal palju mõnusamaks. Aga muidu on kooliga kõik hästi, saan ilusti kohal käia, töö ei sega, ained on muutunud rohkem minu eriala omadeks ja huvitavamateks.
Vahepeal olid meil siis valimised, mina ja kõik vähegi mõtlevad inimesed käisid valimas. Tulemustega võib üldjoontes rahule jääda - keskerakond oli enda arust jälle juba ette valimised suurelt võitnud, aga kui venkude ja muude imelike piirkondade hääled olid lugemata olid nad ikka väga nutuses seisus ja kuigi lõpuks nad saavutasid 1 koha rohkem kui eelmises Riigikogus, olid nad ikkagi väga pettunud, paras neile, sööge muda kesikud. Reformierakonna võit oli ette arvatav ja selle saavutasid nad minu meelest just tänu sellele, et suutsid ennast välja reklaamida tugevalt keskerakonnale vastanduva erakonnana ja kõik inimesed kes läksid valima ainult sellepärast et Savisaar võimule ei saaks, hääletasid Reformi poolt. Mis ei olnud tegelikult üldse õige käitumine, sest Reform teeb vaadusel ükskõik kellega koalitsiooni. Kogu asja juures on parim, et ehk siis tõesti moodustavad nüüd valitsuse Reform, IRL, SDE ja Rohelised, sellise asjade seisuga ma jääks rahule.
Vahepealsed põnevamad sündmused siis:
Teatrielamused - "Hirvekütt" NO99's oli väga hea ja väga NO99'lik, vana hea Michael Cimino film, oli teatrilavale toodud, kasutades kõikide stseenide väljamängimiseks hakkepuitu. Geniaalne - lendav hakkepuit ja püssipaugud. Mulle väga meeldis, natuke häiris võibolla Ojasoo ja Semperi stiil, mis sobib rohkem naljakate tükkide lavastamiseks, aga võibolla on ka asi minus. Teisena siis "Päikesepoisid" Draamateatris - mitte midagi erilist, nalja sai, aga tegemist oli lihtsa meelelahutusega, mis ei tekitanud mingeid mõtteid ja katarsis jäi kuhugi mägede taha. Lootus näha laval ühte oma lemmik näitlejannadest Mari-Liis Lille ei täitunud ka täielikult, sest temast oli midagi väga imelikku tehtud, aga see-eest tema pilt draamateatri fuajees oli supper. Ja siis teatris köhivad inimesed võiks kah kuhugi nurga taha minna ja endaga midagi teha, kui 1-2 inimest harva köhivad on OK, aga kui enamus inimestest saalis pidevalt köhivad siis ajab natuke närvi küll. Aga noh vähemasti oli seltskond suurepärane ja meie riietus ka üle prahi :D
Aga siis natuke tänase postituse pealkirjast. Deivi pandud nimetus minule, aga läheb päris hästi, pärast seda kui ma küsisin ta käest mida lühend RM tähendab oli ta väga pahane et ma seda ei tea, aga minu jaoks on seda lühendit asendanud BD ja et siis mulle tagasi teha pani ta minu ametinimetuseks LA, aga minu meelest läheb see väga täppi, sest mõlemad minu elus olnud töökohtadest on väga tihedalt seotud inimeste stuffi täis kohvritega. Kuidagi masendav, aga noh õnneks on mõlemal töökohal olnud ka väga palju lisaülesandeid, mis ei ole üldse luggage'ga seotud ja see ongi minu lohutuseks, et tegelikult see ei olegi nii masendav, aga lihtsalt sellised imelikud mõtted käivad aeg-ajalt. Lennujaamas on ajad ikkagi hästi ja praegune töö juba päris omaseks saanud ja suvel siis sinna täiskohaga tööle.
Mingi päev tegin millegi pärast oma arvutis PP faili lahti ja ennem seda kinni ei saand pandud, kui suurem enamus oli läbi loetud, tegemist on ikka suurepärase kirjatükiga :P

Is this the way it's really going down?
Is this how we say goodbye?
Should've known better when you came around
That you were gonna make me cry
It's breaking my heart to watch you run around
'Cause I know that you're living a lie
That's okay baby 'cause in time you will find...

What goes around, goes around, goes around
Comes all the way back around
What goes around, goes around, goes around
Comes all the way back around

//Justin Timberlake - What Goes Around ... Comes Around//

Selle laulu video on väga hea ja ilus tänu Scarlettile, et siis vaadake YouTube'st

Lennujaam on lahe koht

Hehh istun lennujaamas ja teen "tööd" ehk siis passin lihtsalt 9. leti taga ja naudin wifi mõnusid. Jällegi saab tõdeda,et töö on see, kui saab teatud kohas vedelemise eest raha. Tegelikult on siin põnev inimesed sagivad ümberringi, mingid tüübid on pool lennujaama maha lammutanud ja sealtpoolt kostab aegajalt venekeelseid roppusi. Varsti maandub Helsingi lennuk ja ma pean minema vaatama, ega seal peal rush'e ei ole. Ja niiviisi ma olen siin kuni kella 1:30'ni või nii. Vahepeal peab siis -20c pakase käes käima ja kärusid tuppa lükkama, see on päris frustreeriv tegevus, aga noh elame üle. Käisingi vahepeal lennukitäiel soome turistidel bussidega vastas, tore on asjaolu et siin näeb normaalseid soomlasi (eranditega muidugi :D), mitte neid lärmavaid jobusid laevade pealt ja shnelli hotellist, kes teab see teab.
Pole siia nii pikka aega kirjutanud, et vahepealsete värvikate sündmuste meenutamine nõuab tõsist pingutust. Semester koolis sai edukalt lõpetatud, kõik 20 AP ilusti käes ja meie kursuse arvestuses pingereas 9. kohal. Päris hea tulemus, arvestades minu seiklusi jalgadega ja muid asjaolusid.
Kunagi ammu oli siis Marika ja Kristiina lahkumispidu, ma käisin ka seal , natuke siidrit ja siis sõitsime Igori uue mercedesega (auto mis on natuke vanem kui mina :D) ja purjus Igoriga peole, mina Parlamenti, teised bonnie ja clyde. Parlament oli suht mage nagu alati, ei mingeid hüppeid ega midagi :D
Lennujaamas näeb ka igast tuntud inimesi ja lihtsalt tuttavaid, mul on arvutis fail kuhu ma panen kõigi tuntud nägude nimed kirja. Ja siis ükspäev nägin ma ühte oma väga ilusatest tuttavtest, tuju oli pikaks ajaks hea kohe. Nii hea et maailmas on ilusaid inimesi. Ja koledad inimesed peavad olema selleks, et ilusaid oleks :D
Üks suurepäraselt naljakas asi mille ma enda jaoks viimasel ajal avastanud olen on South Parki 10. hooaeg. Soovitan kõigil torrentid kuumaks ajada ja seda vaadata, väga mõnus huumor :D
Aga olge siis tublid kõik, kes kaugel, kes lähemal ja loodan varsti jälle kirjutada ;)

If time itself was his demeaner
There'd be no sunset or a glimmer of sunset landing on the street
Sunsilk girls must be discrete

Sunsilk girls must be discrete
Sunsilk girls must be discrete
Nursing their fathers locked inside
They masquerade it
As his bride

I might like you better if we slept together
I might like you better if we slept together
I might like you better if we slept together
But there's something in your eyes that says maybe that's never
Never say never
Never
Never say never

Never, never, never

// Vandalism - Never Say Never//

Just comin thru to show sum luv...

Nüüd ma olen vana ja mulle on scooter tooli ringi liikumiseks vaja. Nägin televiisorist selle ultrapopulaarse tarbeeseme reklaami. Õnnelike nägudega rasvarullikesed rääkisid siiras naeratus näol sellest, kuidas scooter tool nende elu ikka kõvasti paremaks muutnud on. „Varem valmistas ringi liikumine mulle suuri raskusi, tekitades selja, liigeste ja muude liikuvate kehaosade valusid. Mul esines liigsetest pingutustest isegi higistamisjuhte ning tasakaaluhäireid. Nüüd olen oma scooter tooliga palju liikuvam ja kui ma elektri akud korralikult ära laen, saan isegi koeraga jalutama minna või pargis hamburgerit süüa. Loodan, et nad lasevad varsti välja ka V8 mootoriga variandi, siis suudaksin veel kiiremini liikumatult liikuda.”
Reklaami lõpus lausus arsti mütsi kandev näitleja lõpulauseks „See imepärane käimist kergendav scooter tool ei ole mõeldud ainult vanuritele, tulge tulge!!! Tulge kõik. Tulge tulge ja ostke. Ärge muretsege, me väljastame neid ka ilma arsti ettekirjutuseta, et saaksite oma igapäeva tegemistest palju rohkem rõõmu tunda.” Lõpuklipi mõtlesin reklaamile ka välja. Paks paarike vurab teineteisel käest kinni hoides nende toolikestega päikeseloojangusse. Ja taamal paistab Mac Donaldsi lipp.
Üldjoontes on siin igavesti palju erinevaid vahvaid arstimeid müügil. Rohi on kõige vastu. Oled liiga paks, võta kõhnendit, oled liiga kõhn, võta paksenit. Oled liiga õnnelik või õnnetu, liiga väsinud või kiilakas või kortsus või kärtsus. Igal juhul ravimisvõimaluste üle puudust tunda ei tule. Toidupoes on Droogide lett seitse korda pikem kui puu ja juurviljade oma. Praegu on meil siin talvepäevad käsil. Sõidame lumelaudadega ja ehitame katusele roofer lumememmesid.
Mis puutub minu sünnipäeva, siis see oli väga tore : ) Ja tagantjärgi aitäh A-le õnnitluste eest!

Tegelikut ikkagi PALJU õnne sulle, Silver

Kui kujutada ette, et päevik on sama vana ja arukas, kui tema autorite vanus kokku, siis täna sai ta aastakese vanemaks. Jehhhuuu. Igastahes loodan et siis tuleb ikka selline jõhker pidu, mis raputab USA't rohkem kui 9/11 ja Katrina kokku.
See keeruline ülesanne sinu tõlget korrigeerida oli nii võimatu, et ma tegin hoopis oma nägemuse sellest täiesti arusaamtust tekstist ja kuna ma ei tea mis seal USA's popp ja noortepärane on, siis ma panin ta Eesti võtmesse :D

Jeu-jeu mis värk on nagu! Siin JÄsmIIn supperkuul Harlemz!! Sündinud Põlvas, elan Tartus. Käin mingis eri nõmedas HTG's, 5C klassis (ma vihkan kõiki oma klassikaaslasi, sest nad on nii lollid ja nõmedad ning ma olen neist palju parem). Tulin siia ilma 7. detsembril 93. aastal Põlva keskhaiglas, kolisin Tartusse kui ma olin 3 ja elan nüüd Supilinnas, kus kõik on nii lahedad ja kui sa siia satud ja mingi jobu oled, siis vaata et sa ruttu minema saad, muidu saad sõnnikuhargiga oma paksu tagumikku 4 auku, nii et verd voolab. Raskelt armastan Pillet, Karolini, Liivit, Maalit, Shaadi, Valerkat, Inglit, ääää, Mandlit, Krissi, Jasmiini (need siis pliksid) ääää Aksel, Reimo, Meimo, võibolla ka Vants, kui ta lõpetab ette kujutamise et ta on prost ja et ta näeb lahe välja vaatamata sellele et tal on väga suur pea, ja Tomm (need siis kutid) enim armastan Nelvinit (loomalikult) kui sa tahad teda näha, siis ta reidi kasutaja on nummitomm67, kui sa oled kriitik siis jäta mu konto rahule, muidu saad iga ühe vastu 7 ühte. Igastahes pange seitsmeid ja kommige. mina mina mina

Muidu läheb kõik hästi, homsest jälle kooli, kella 8'st ärkamine on küll suht võõras, rohkem harjunud kell 5 ärkama :D, aga ehk saab hakkama. Tööl siis ka vahva.

Minu Mac donaldsi kuningriik on endiselt raskekaallaste imbetsillide ajuvabade idiootsuste pärusmaa ja pole ime, et mina blondi eurooplasena end siin targa inimesena tunda võin. Kas nüüd burgerite liigsöömisest või erinevate keemiliste ravimite liigtarbimisest tingituna selliseid lollakaid (et kuku pikali) siin kohata võib? Ma ei tea.

"Say sokid” „Ämm… Suck it”

"Did you know that every man in Estonia has to kill a bear with his pure hands if he wants a passport?" "REALLY???!!! Ooo my god!!!"

“Touch my tšallalllaaa” “What is tšallalllaaa?” Mhh … same thing as digidintong”

“What do you plan to do with that 257.000.000 dollars you won with lottery?” I’m goanna invest it for my future”

Wats up my peeps!Dis be J@SM!N reppin Harlemz!Born in Harlemz,livin in Queenz!Goin to fucked up I.S.237 be in the SP class yup,cuz im smarter then u bitchezs took my first breath on december 7,1993 at Harlemz Hospital moved to Queenz when i waz 3 livin in Pomonok where erbody is crip so bitch if u blood,get da fuck out cuz yo bitch ass gon get fucked up!lovin bianca,carolina,sandy,amali,shadai, valeryjon,britain,um,amanda,christel,jasmine(dats da grls)um,alex,tyreek,tymeek,maybe devante if he stop actin like a stupid bitch with his big ass head,and domingo(dats da boys)loves nelly da most(naturally)if u wanna hit me screenname is nellyzmyine,dont be no fuckin hata cuz i cant stand mothafuckers who gotta be da ones to hate.anywayz hit me bacc. you you you.

Tõlge.
Mis on üleval minu inkud! see siin j@asmin kordama Harlemz! sündinud Harlemzis, elanud Queenzises! Lähen üles keppimisele I.S. " olema SP klassis jah,l sest ma targem kui teie litsid võtsite mu esimese hingetõmbe detsembris 7, 1993 seal Harlemzi haiglas kolimine sinna Queenz-isse kui olin 3 elasin Pomonkis kus kõik on (värdjad?) nii et lits käi keppimisel ära sest sa litsi perse võid üles kepitud saada! Armastan biancat carolinat, sandyt amalit, shadaid, valeryjoni, inglasi, um, amandat, christeli, õit(see tüdrukutele) ummi, alexit, tigreekit tigreekmeeki, võibolla ka devantetit kui lõpetab käitumast nagu loll lits oma suure suure persega, mis on tegelikult tema pea, ja domingot (isad poistesse???) armastama nellyt üle kõige(naturaalselt) kui sa tahad lüüa mind tausta nimega, siis nelly minu, ära ole mingi keppijast vihkaja sest ma ei seisa emakeppijaid kes olema need ainusemad keda vihata. Igaljuhul löö mind tagasi. Sina sina sina.

Ma proovisin otse tõlkida. Andre palun paranda minu vigu, mis olema, selles tekstis, et õige tlge mul välja tulema. Sina sina sina

Jah ma olen veel elus!!!

Päevik arvab et ma olen surnud, sest ei ole ma siia pooldeist kuud sõnakestki poetanud. Muidu surnukeha USA-st Eestisse lennukiga saatmine maksab umbes sada tuhat EEK-I. Ja ütleme nii, et mu siinsel sõbral palju taolisest kulukast kodumaale naasmisest puudu ei jäänud. Nimelt otsustas ta paar päeva enne jõule katuselt alla kukkuda. Et kõrgusest, kust ta kukkus, paremini aru saada, minge seiske näiteks Suure U katuse serval. Igal juhul sõbra lähedastel vedas, kuna vabalangeja jäi täitsa ellu. Temal vedas veel rohkem, kuna saab ka tulevikus ennast liigutada ja käia! Rohkem kui kümne meetrise õhulennu järgne betooni vastu prantsatamine murdis kolm selgroo ja kaks kaela lüli. Lisaks veel puus ja mingid pisemad jupid mis katki läksid : ) Keegi ei tea ainult mis sellest paarisaja tuhande kroonisest haigla arvest saab :P Tegelikult on see jõulueelne jura ka peamiseks põhjuseksasjaolule, et ma siia niivõrd kaua kirjutanud ei ole. Suhteliselt närviline kuu ja kes halvas tujus ikka seletada tahab? Igal juhul rohkem ma seda kukkumise teemat ei puuduta. Päris palju nalja on ka selle nn avariiga seoses saanud. Kui mina kunagi libisema hakkan ja pääsu ei ole, siis tulistan oma käe naelapüstoliga katuse külge.
Ülejäänud ajast väikene meenutus.

Eriti ajuvabade hetkede topp 10-se kuulub kindlasti möödunud jõululaupäev. Kuna sel hetkel vedeles meie sõber intensiivis ja suurt usku kellelgi tema täisväärtuslikku tulevikku ei olnud, siis otsustasime ülejäänukesi vähemalt mingi korraliku õhtusöögi valmis küpsetada ning ette kujutada, et Jõulud on tegelikult ikka ilgelt kihvt püha. Ostsime hapukapsast liha ja muud Eesti toidulauda kuuluvat. Sõbrad jäid seda hautama ja mina kadusin oma korterisse ukse taga ootavat sõbrannat sisse laskma. Chillisime seal paar tundi ning tegime popsu. Väga mõnna oli. Tema läks õhtuks oma perekonna ringi tagasi ja mina naasin kanepikotiga oma sõprade seltskonda. Loomulikult oli jõuluroog väga ebaõnnestunud ja selleks ajaks juba ammu külm. Et asi natuke söödavamaks muuta, tegime veel popsu ja varsti olid kõik õnnelike nägudega köögis. Naersid ja õgisid kätega otse pannilt külma ja kõrbenud kapsast, liha, kartulit. Samal ajal meenutasime täis suuga rääkides viimaseid jõule pere keskel. „Ooo mina olin vanavanemate juures, vanaema tegi sülti ja verivorsti” „jaa!!! Kuusk ning kingitused olid ka.” „Mina olin perega Tartus, oh selline söögilaud ja…. jne” Ühesõnaga jõudsime järeldusele, et Jõulud on väga eriline püha ning suitsetasime veel kanepit ja jõime viina. Selle õhtu drastilisus ei lähe mul küll kunagi meelest. Suhteliselt koomiline.

Vanaasta õhtul küsis Mihkel haiglas õelt „Is the bar open at NEW YEARS` EVE ? ”
Õde vastas „Yes. You can have Pepsi WIDHOUT RUM, or you can have orange juice WIDHOUT VODKA”

Loomulikult olid meil tehtud vanaaasta õhtuks suured pidustuste plaanid Floridas. Õnnetuse tõttu jäid need ära. 31 õhtu oli vaikne. Põhitegevuseks perekonnale ja sõpradele uue aasta tervituste edastamine. Teil algas see 7 tundi varem. Hiljem tuli läbi mu BI sõbranna oma BI sõbrannaga. Meisterdasime mõningaid alkohoolseid jooke ning valmistusime välja minekuks. Nemakesed suundusid privaat peole ühe HOMO poisi ja 20 lesbiga teineteisele kehamaalinguid tegema. Fun. „Ma mõtlesin ka et jääks hoopis sõpradega koju, hakkaks gay-deks ning joonistaks üksteisele lillekesi kõhu peale” EI !!! Jõime ruttu mõned koksid veel, et ebakaine autojuhi ohtlik sõit downtowni veidikenegi talutavamaks muuta. Seal oli asi juba lihtne. Ruttu klubisse sooja ning HEAD UUT AASTAT. 2007 oli vast tunnikese jagu kestnud, kui üks võõras mustanahaline tšikk mu sealt üles korjas ja enda juurde tassis. Hommikul tegi ta mulle abielu ettepaneku, mille üle mõelda lubasin. Kuna ta elas mustade linnaosas, siis oli temast veel väga kena mind esimese õhtul autoga koju tuua. Aitäh, kui mu päevikut kunagi lugema sattuma peaksid : ) Praeguseks on head uudised haiglast ja pikenevad päevad tuju palju paremaks teinud. Aretan suhet oma BI sõbrannaga ja hakkan peale kuu pikkust rahalist ikaldust jälle vaikselt nn jalgu alla saama. Märtsi kuus saab langevarju hüppeid tegema hakata ja kaamera on ka välja valitud. Tervitan siis kõiki keda tunnen ja Sky plusi töökat kollektiivi. Nagu ma aru saan, siis on mul võimalus Andret Eestisse naastes esimesena tervitada. Väga tore, loodetavasti oled siis tööl. Muide ma nägin eile und. Tegevus toimus U-stays. See oli nii reaalne uni. Maja oli täiesti tühi. Oli suvi ja vihma sadas. Ma läksin salaja TA-se et sealt salaja endale SAKU õlut võtta ja see õnnestus. Sest maja oli täiesti tühi ning kõik uksed olid lahti

Päevik under reconstruction

Et siis meie kallist päevikukest ikka võimalikult omanäoliseks ja teistest ploogidest erinevaks teha, muudame me natuke tema välimust, ärge siis ehmuge kui siin vahepeal igasuguseid muutuseid näete. Eesmärgiks anda meie kallile päevikule anda seda U-stiili ja muud nostalgia hõngu.
Taramtaraaa kõik põnevuse kätte surnud inimesed, minu uus töökoht on siis AS Tallinn Airport GH, (ground handling), ehk siis mina liigun peaaegu portjeetöö juurde tagasi, ainult et palka saab natuke rohkem, aga tippi see-eest ei saa üldse. Kuigi ma olen tänaseks ainult 1 päeva seal tööl käinud, aga esimene mulje on päris vahva - toredad ja ilusad inimesed, põnev töö ja huvitav keskkond. Homme siis jälle veedan ma seal järve ääres 12 tundi. Ehk siis minu poolt hakkab siia palju lennujaama ja lendamise juttu tulema arvatavasti.
Kui kedagi huvitab siis täna külastasin üle pika aja juniiki - neil seal jätkub ikka varguste lainel, nimelt viidi ühe konverentsi ajal minema külastajatelt 2 digikat ja 1 rahakott. Vahva. Muidu siis läheb kõik rahulikult, konverentsis ja toitlustuses ikka asju toimub, aga maja on tühi. Meie palavalt armastatu Marika lahkub ka auväärselt respa juhi kohalt parematele jahimaadele. Bomšikud vinnavad üle müüri tühje koka kaste, nii et ei midagi uut ei ole seal, lihtsalt meid enam pole :D
Kooli rindel läheb siis mul ka normaalselt, täna sai selle semestri viimne eksam ära tehtud, ja kui nüüd midagi väga nihu ei lähe, siis on TLÜ HJ esimese semestriga ühelpool, seda saab kindlasti öelda et läheb palju paremini, kui TTÜ's :D
Niisiis kui keegi Tallinnasse saabuma või lahkuma hakkab, siis andke teada, äkki ma jõlgun ka sel hetke seal, tulete teete mu päeva ära ;)

Tuumaigavus

Kohutavalt lolliks ajab see pidev kodus passimine, õppida ju ka kogu aeg ei jõua. Aga põhimõtteliselt on mul uus töökoht olemas, ainult mõned formaalsused veel ajada ja siis saab minust jälle tööloom. Koht on põnev ja töö mõnedes joontes minu elu esimese professiooniga sarnane. Aga detailidest hiljem, siis kui mul muljed paika loksunud. Hea uudis on see et mu karistusregister on puhas ja isegi KaPo ei ole minu tegevuse vastu huvi tundnud. Noh kas juba põlete põnevusest mis mu uus töökoht on, hähhh kannatust...

Kuna eelmisest postist on palju möödas ja vahepeal niimõndagi juhtunud ja muutunud, siis sellest ka natuke. Eelmise posti lõpus oli juttu mu kargud-off peost mis oli päris pöörane, kukerpillidega oli meeletu rokkida :D Ja muidu nagu ikka holl oma hiilguses. Pärast seda üks kolmapäevane õhtupoolik hollis koos A'ga kellega ei olnud ammu pidu saanud. Igastahes sai mõnuga joodud niikaua kui raha otsa sai ja siis mina lohistasin oma poolvigase jalaga ennast jala hollivuudist koju. Päris omapärane oli pärast pikka pausi kolmapäeval holli sattuda, see ikka täitsa teistmoodi värk. Sellele õhtu lõpp oli natuke traagiline, mitte küll minu jaoks, aga sellel vast pikemalt ei peatuks. Sellesama lõpu tõttu tuli pidutsemisse sihuke üsna pikk paus sisse, kuhu jäid ka jõulud mis möödusid mõnusalt rahulikult pere seltsis. Midagi märkimisväärset ma kingiks ei saanud, aga midagi ikka ;)

Mina oma olen-purjus-ja-ajan-näpud-püsti-kui pilti tehakse olekus (Liina lahkumine)

Ja siis see masendav õhtu millest ka siin rääkima peab. Ehk siis Liina lahkumispidu, mis eelnevate juttude järgi pidi tulema midagi väga suurejoonelist (ehk siis pidu juniigist väljaspool ja vähemalt 30 külalist) ning kõigile meeldejäävat, siis tegelikkuses toimus kõige tavalisem juniigi jooma 8 inimesega suure maja restoranis. Väu. Positiivne oli see et seltskonnas oli paar inimest keda polnud ammu näinud (kaasaarvatud A. kelle ma sinna kaasa tirisin, sest mul oli juba selline eelaimdus et midagi vägevat seal juhtuma ei hakka). Teine positiivne asi oli et restost sa kuni sulgemiseni jooke poole hinnaga, Miki on lahkeks muutunud oma töötajate vastu. Igastahes sihuke klatsi-patsi, IT-kuttide lollid jutud istumine, mis lõppes sellega et kõik kes alla ei andnud sõitsid edasi Panoraami, kes taksoga, kes IT mehe Audiga :D Mingi imelik IT meeste sõda käis ka selle peo ajal mida oli päris naljakas vaadata, kuidas muidu hästi laia juttu ajavad kutid saba jalge vahele tõmbavad ja plehku panevad.

Ja niiviisi siis see õhtu panoraamis lõppes :P, mina olen ka muidu seal läheduses kuskil, nii paarisaja meetri raadiuses, aga mitte kauaks sest Panoraami turvamehed otsustasid minu silmatorkava väsimuse pärast mind sealt koos A'ga välja visata. On tegelased.

Selle õhtu kõige positiivsem asi oli aga see et ka mina sain lõpuks endale portjeede päeviku käegakatsutaval kujul. Suur aitäh kõigile asjaosalistele selle eest. Kõige naljakam oi see et kui ma selle koju tõin, leidis mu ema selle üles ja asus ikka väga hoolega lugema, ma kogu selle aja mõtlesin et kas ikka on teosega mida mu ema lugema peaks :D, aga tuleb välja et on küll, igastahes tõi ta selle pisarad silmis tagasi ja ütles, et väga vahva asi on ja et lõpp on väga kurb. Ma esialgu ei mõistnud teda kui aga paari viimast sissekannet lugeda, siis on jah natuke kurb. Nii et siis veel kord neile kõigile suur aitäh, kes juniigi perioodi tegid just nii kordumatuks nagu ta oli.
Mis siis veel, aastavahetus tuli suhteliselt rahulikult. Mingil imekombel sattusin ma jälle Panoraami, mida ma olen siinsamas ploogis väga mustanud, aga noh las ta olla :D Igastahes esines seal Ines, kes on lives suppervahva. Igastahes siis sai seal rokitud ja 1. jaanuar möödus traditsiooniliselt pohmaka tähe all.

Ilusat uut aastat kõigile!!!

Dogs were whistling a new tune
Barking at the new moon
Hoping it would come soon so that they could die

Honestly what will become of me
I don't like reality
It's way too clear to me
But really life is daily
We are what we don't see
We miss everything daydreaming

Flames to dust
Lovers to friends
Why do all good things come to an end

Traveling I always stop at exits
Wondering if I'll stay
Young and restless
Living this way I stress less
I want to pull away when the dream dies
The pain sets it and I don't cry
I only feel gravity and I wonder why

/Nelly Furtado - All Good Things (Come To An End)/