Võidukat Võidupüha!

Praegu on Jaanilaupäev ja mina istun kodus ja kirjutan portjeede päevikusse. Ma ei ole väga kurb, sest ma ei ole eriline jaanipäevainimene ja ei leia et see oleks püha mida kindlasti peab tähistama. Peamine põhjus miks ma praegu just kodus olen on see, et homme kell 4.44 hommikul on mul kodu akna all buss, mis viib mu tööle ja homme saab topeltpalka ja see on tore. Meenutades oma eelmisi jaanipäevi leidsin ma oma arvutist 2005. a jaanipäeva pildid, mis möödus triki-mikis, sest seal oli õhtul full-show ja pärast seda sai mõned joogid tehtud. Lõkke asemel oli 10 küünalt laua peal ja nalja sai päris korralikult. Asjaosaliste huvides ei hakka kõige pikantsemaid seiku sellest ööst välja tooma, aga ühe nostalgilise pildi panen küll siia.

Jaaniõhtu 2005. triki-miki, Anu ja mina, Silver klõpsib nagu alati ;)

Ka eelmine aasta möödus jaanipäev kainelt ja käisin ühe sõbraga mingis lasnamäe urkas "sashlõkki" söömas, mis oli tegelikult oli mikro soojendatud liha , mida tuli süüa plastmassist noa ja kahvliga ning kõrvallauas värisesid kaks ülesüstinud herokat ja jõid nestea jääteed. Põnev oli.
Praegu vaatan Võidupüha paraadi kordust ja olen õnnelik, et Eestil on jälle President. Ilves on asjalik ja räägib oma kõnedes asjast, mitte lehmadest. Kuigi ka tema ajas näiteks praegu just asjad segi ja soovis kodutütretele tänase päeva puhul head vabariigi aastapäeva soovida, suutis ta olukorda kohe lahendada ja mingit probleemi asjast ei teki (meenutagem siis kui Rüütel soovis 24. veebruaril head võidupüha) ja Eero Raun ei pea mingit hädavalet välja mõtlema, et olukorda päästa. Ja üldse on tegemist isikuga, kes suudab Eesti eest seista, sest diplomaatiline jõud on ainus jõud, mis võib väikeriigil suur olla. Ja ma olen uhke, et selles valdkonnas on Eestil õnneks kõik korras. Eriti tore oli paar päeva tagasi maal Lõhavere linnuses toimunud kontserdil, kus esinesid Metsatöll ja RAM, ühel hetkel selja taha vaadates näha seal madala aiaga piiratud tehnikute alas näha kontserti nautimas härra Ilvest, koos oma abikaasa Eveliniga, kes nägi väga elegantselt kena välja. Hea tunne oli sel hetkel hinges.

Minu Presidendipaar :)

Kuigi Metsatöll on minu muusikamaitsest väga kaugel, missest et ma kuulan muusikat väga postist posti. Aga antud kontekstis ehk paigas, kus kunagi paiknes Lembitu linnus, võis isegi metsatöllu jöiramist ja RAM võimast laulu kuulata. Sihukene patriotismi teema või nii.
Kahju on et tänasel Võidupühal jõudis meieni uudis, et Afganistaanis on surma saanud 2 Eesti sõjaväelast. Kuigi võib tunduda, et nende surm ja üldse kogu tegevus seal piirkonnas on mõttetu, siis mina nii ei arva ja loodan et olukord saab lahenduse ja samas loodan et ei teki olukorda kus Eesti peab ootama sõjalist abi teistelt riikidelt, siiski nagu Ilves ka täna oma kõnes mainis on möödas traditsiooniliste sõdade ajajärk ja nüüd kasutatakse teistsuguseid agressioone näiteks küberrünnakud ja nendega toimetulekuks on Eestile abi andnud palju väliseksperte.
Kuigi ma tahtsin siia ka natuke masendavaid asju kirjutada, siis õnneks on mu emotsioonid lahtunud, põhiliselt kasutades "if you cannot be happy, you can always get drunk" taktikat. Üldse on palju toredaid asju viimasel ajal juhtunud, mis varjutavad halva. Ma olen praegu õnnelik ja see on tore.
Ma loodan et ka teie kõik olete õnnelikud ja kui ei ole siis soovitan ülal nimetatud taktikat kasutada ;) Olge tublid.