Saturday, January 13, 2007

Jah ma olen veel elus!!!

Päevik arvab et ma olen surnud, sest ei ole ma siia pooldeist kuud sõnakestki poetanud. Muidu surnukeha USA-st Eestisse lennukiga saatmine maksab umbes sada tuhat EEK-I. Ja ütleme nii, et mu siinsel sõbral palju taolisest kulukast kodumaale naasmisest puudu ei jäänud. Nimelt otsustas ta paar päeva enne jõule katuselt alla kukkuda. Et kõrgusest, kust ta kukkus, paremini aru saada, minge seiske näiteks Suure U katuse serval. Igal juhul sõbra lähedastel vedas, kuna vabalangeja jäi täitsa ellu. Temal vedas veel rohkem, kuna saab ka tulevikus ennast liigutada ja käia! Rohkem kui kümne meetrise õhulennu järgne betooni vastu prantsatamine murdis kolm selgroo ja kaks kaela lüli. Lisaks veel puus ja mingid pisemad jupid mis katki läksid : ) Keegi ei tea ainult mis sellest paarisaja tuhande kroonisest haigla arvest saab :P Tegelikult on see jõulueelne jura ka peamiseks põhjuseksasjaolule, et ma siia niivõrd kaua kirjutanud ei ole. Suhteliselt närviline kuu ja kes halvas tujus ikka seletada tahab? Igal juhul rohkem ma seda kukkumise teemat ei puuduta. Päris palju nalja on ka selle nn avariiga seoses saanud. Kui mina kunagi libisema hakkan ja pääsu ei ole, siis tulistan oma käe naelapüstoliga katuse külge.
Ülejäänud ajast väikene meenutus.

Eriti ajuvabade hetkede topp 10-se kuulub kindlasti möödunud jõululaupäev. Kuna sel hetkel vedeles meie sõber intensiivis ja suurt usku kellelgi tema täisväärtuslikku tulevikku ei olnud, siis otsustasime ülejäänukesi vähemalt mingi korraliku õhtusöögi valmis küpsetada ning ette kujutada, et Jõulud on tegelikult ikka ilgelt kihvt püha. Ostsime hapukapsast liha ja muud Eesti toidulauda kuuluvat. Sõbrad jäid seda hautama ja mina kadusin oma korterisse ukse taga ootavat sõbrannat sisse laskma. Chillisime seal paar tundi ning tegime popsu. Väga mõnna oli. Tema läks õhtuks oma perekonna ringi tagasi ja mina naasin kanepikotiga oma sõprade seltskonda. Loomulikult oli jõuluroog väga ebaõnnestunud ja selleks ajaks juba ammu külm. Et asi natuke söödavamaks muuta, tegime veel popsu ja varsti olid kõik õnnelike nägudega köögis. Naersid ja õgisid kätega otse pannilt külma ja kõrbenud kapsast, liha, kartulit. Samal ajal meenutasime täis suuga rääkides viimaseid jõule pere keskel. „Ooo mina olin vanavanemate juures, vanaema tegi sülti ja verivorsti” „jaa!!! Kuusk ning kingitused olid ka.” „Mina olin perega Tartus, oh selline söögilaud ja…. jne” Ühesõnaga jõudsime järeldusele, et Jõulud on väga eriline püha ning suitsetasime veel kanepit ja jõime viina. Selle õhtu drastilisus ei lähe mul küll kunagi meelest. Suhteliselt koomiline.

Vanaasta õhtul küsis Mihkel haiglas õelt „Is the bar open at NEW YEARS` EVE ? ”
Õde vastas „Yes. You can have Pepsi WIDHOUT RUM, or you can have orange juice WIDHOUT VODKA”

Loomulikult olid meil tehtud vanaaasta õhtuks suured pidustuste plaanid Floridas. Õnnetuse tõttu jäid need ära. 31 õhtu oli vaikne. Põhitegevuseks perekonnale ja sõpradele uue aasta tervituste edastamine. Teil algas see 7 tundi varem. Hiljem tuli läbi mu BI sõbranna oma BI sõbrannaga. Meisterdasime mõningaid alkohoolseid jooke ning valmistusime välja minekuks. Nemakesed suundusid privaat peole ühe HOMO poisi ja 20 lesbiga teineteisele kehamaalinguid tegema. Fun. „Ma mõtlesin ka et jääks hoopis sõpradega koju, hakkaks gay-deks ning joonistaks üksteisele lillekesi kõhu peale” EI !!! Jõime ruttu mõned koksid veel, et ebakaine autojuhi ohtlik sõit downtowni veidikenegi talutavamaks muuta. Seal oli asi juba lihtne. Ruttu klubisse sooja ning HEAD UUT AASTAT. 2007 oli vast tunnikese jagu kestnud, kui üks võõras mustanahaline tšikk mu sealt üles korjas ja enda juurde tassis. Hommikul tegi ta mulle abielu ettepaneku, mille üle mõelda lubasin. Kuna ta elas mustade linnaosas, siis oli temast veel väga kena mind esimese õhtul autoga koju tuua. Aitäh, kui mu päevikut kunagi lugema sattuma peaksid : ) Praeguseks on head uudised haiglast ja pikenevad päevad tuju palju paremaks teinud. Aretan suhet oma BI sõbrannaga ja hakkan peale kuu pikkust rahalist ikaldust jälle vaikselt nn jalgu alla saama. Märtsi kuus saab langevarju hüppeid tegema hakata ja kaamera on ka välja valitud. Tervitan siis kõiki keda tunnen ja Sky plusi töökat kollektiivi. Nagu ma aru saan, siis on mul võimalus Andret Eestisse naastes esimesena tervitada. Väga tore, loodetavasti oled siis tööl. Muide ma nägin eile und. Tegevus toimus U-stays. See oli nii reaalne uni. Maja oli täiesti tühi. Oli suvi ja vihma sadas. Ma läksin salaja TA-se et sealt salaja endale SAKU õlut võtta ja see õnnestus. Sest maja oli täiesti tühi ning kõik uksed olid lahti

No comments: