Tuumaigavus

Kohutavalt lolliks ajab see pidev kodus passimine, õppida ju ka kogu aeg ei jõua. Aga põhimõtteliselt on mul uus töökoht olemas, ainult mõned formaalsused veel ajada ja siis saab minust jälle tööloom. Koht on põnev ja töö mõnedes joontes minu elu esimese professiooniga sarnane. Aga detailidest hiljem, siis kui mul muljed paika loksunud. Hea uudis on see et mu karistusregister on puhas ja isegi KaPo ei ole minu tegevuse vastu huvi tundnud. Noh kas juba põlete põnevusest mis mu uus töökoht on, hähhh kannatust...

Kuna eelmisest postist on palju möödas ja vahepeal niimõndagi juhtunud ja muutunud, siis sellest ka natuke. Eelmise posti lõpus oli juttu mu kargud-off peost mis oli päris pöörane, kukerpillidega oli meeletu rokkida :D Ja muidu nagu ikka holl oma hiilguses. Pärast seda üks kolmapäevane õhtupoolik hollis koos A'ga kellega ei olnud ammu pidu saanud. Igastahes sai mõnuga joodud niikaua kui raha otsa sai ja siis mina lohistasin oma poolvigase jalaga ennast jala hollivuudist koju. Päris omapärane oli pärast pikka pausi kolmapäeval holli sattuda, see ikka täitsa teistmoodi värk. Sellele õhtu lõpp oli natuke traagiline, mitte küll minu jaoks, aga sellel vast pikemalt ei peatuks. Sellesama lõpu tõttu tuli pidutsemisse sihuke üsna pikk paus sisse, kuhu jäid ka jõulud mis möödusid mõnusalt rahulikult pere seltsis. Midagi märkimisväärset ma kingiks ei saanud, aga midagi ikka ;)

Mina oma olen-purjus-ja-ajan-näpud-püsti-kui pilti tehakse olekus (Liina lahkumine)

Ja siis see masendav õhtu millest ka siin rääkima peab. Ehk siis Liina lahkumispidu, mis eelnevate juttude järgi pidi tulema midagi väga suurejoonelist (ehk siis pidu juniigist väljaspool ja vähemalt 30 külalist) ning kõigile meeldejäävat, siis tegelikkuses toimus kõige tavalisem juniigi jooma 8 inimesega suure maja restoranis. Väu. Positiivne oli see et seltskonnas oli paar inimest keda polnud ammu näinud (kaasaarvatud A. kelle ma sinna kaasa tirisin, sest mul oli juba selline eelaimdus et midagi vägevat seal juhtuma ei hakka). Teine positiivne asi oli et restost sa kuni sulgemiseni jooke poole hinnaga, Miki on lahkeks muutunud oma töötajate vastu. Igastahes sihuke klatsi-patsi, IT-kuttide lollid jutud istumine, mis lõppes sellega et kõik kes alla ei andnud sõitsid edasi Panoraami, kes taksoga, kes IT mehe Audiga :D Mingi imelik IT meeste sõda käis ka selle peo ajal mida oli päris naljakas vaadata, kuidas muidu hästi laia juttu ajavad kutid saba jalge vahele tõmbavad ja plehku panevad.

Ja niiviisi siis see õhtu panoraamis lõppes :P, mina olen ka muidu seal läheduses kuskil, nii paarisaja meetri raadiuses, aga mitte kauaks sest Panoraami turvamehed otsustasid minu silmatorkava väsimuse pärast mind sealt koos A'ga välja visata. On tegelased.

Selle õhtu kõige positiivsem asi oli aga see et ka mina sain lõpuks endale portjeede päeviku käegakatsutaval kujul. Suur aitäh kõigile asjaosalistele selle eest. Kõige naljakam oi see et kui ma selle koju tõin, leidis mu ema selle üles ja asus ikka väga hoolega lugema, ma kogu selle aja mõtlesin et kas ikka on teosega mida mu ema lugema peaks :D, aga tuleb välja et on küll, igastahes tõi ta selle pisarad silmis tagasi ja ütles, et väga vahva asi on ja et lõpp on väga kurb. Ma esialgu ei mõistnud teda kui aga paari viimast sissekannet lugeda, siis on jah natuke kurb. Nii et siis veel kord neile kõigile suur aitäh, kes juniigi perioodi tegid just nii kordumatuks nagu ta oli.
Mis siis veel, aastavahetus tuli suhteliselt rahulikult. Mingil imekombel sattusin ma jälle Panoraami, mida ma olen siinsamas ploogis väga mustanud, aga noh las ta olla :D Igastahes esines seal Ines, kes on lives suppervahva. Igastahes siis sai seal rokitud ja 1. jaanuar möödus traditsiooniliselt pohmaka tähe all.

Ilusat uut aastat kõigile!!!

Dogs were whistling a new tune
Barking at the new moon
Hoping it would come soon so that they could die

Honestly what will become of me
I don't like reality
It's way too clear to me
But really life is daily
We are what we don't see
We miss everything daydreaming

Flames to dust
Lovers to friends
Why do all good things come to an end

Traveling I always stop at exits
Wondering if I'll stay
Young and restless
Living this way I stress less
I want to pull away when the dream dies
The pain sets it and I don't cry
I only feel gravity and I wonder why

/Nelly Furtado - All Good Things (Come To An End)/