Hehh, järjekordselt üks sündmusterohke ja väga põnev nädalavahetus on seljataga. Kuna mul reedeti loenguid ei ole siis teoreetiliselt algab nv juba neljapäeva õhtul. Siiski see nädal möödus ta vaikselt . Vaatasin päris mitmendat korda filmi "Tagasitulek", kuna mulle vene filmid niivõinaa väga meeldivad, siis see on nendest üks parimaid. Soovitan kõigil vaadata. Katarsis on garanteeritud ;) Reede juba enam nii rahulik ei olnud kerge chill ja džinn @ my place
Siiski see oli veel kerge soojendus laupäeva õhtuks, kui paha olemine sai õhtul paari pudeli veiniga kuhugi väga kaugele tõrjutud. Põhjuseks siis Ursula uue plaadi "Armastan end aeglaselt" esitluskontsert Rockcafes. Kõik oli tore, aga seda et rock cafes ja ursula kontserdi ajal mingid suured ossid minuga tüli hakkavad norima, küll minu plaanidesse ei kuulunud. Aga kõik muu oli vägev, ursula ning nende vanad head ja uued varsti popid lood. Kuna me ise ka seal just kõige viisakamalt ei käitunud, paluti meil lahkuda (ma asjaoludel pikemalt ei peatuks, kes teab see teab) ja sellele järgnes meie vaevarikas teekond piki vastvalminud tartu maanteed linna poole. Ütleme nii et paljud asjad teepeal muutsid oma asukohta ja lõpuks kui me Stocki vastas kasiino ees lõpuks väsisime, terendas kasiino uksel reklaam et siider maksab ainult 15 krooni, ja kuna pikk teekond oli natukenegi pea selgeks ajanud ja see ei saanud mitte teps nii jääda. Ma pakun, et minu geniaalne idee oli proovida kasiinosse sisse hiilida, see nagu eriti ei õnnestunud, sest vabandus et mul on dokument kodus ei olnud eriti veenev ja niisiis ma näitasingi oma dokki ja mingi väga imeliku loogika järgi arvas ahvi moodi turva, et ma olen 21 täis. No krt oleks siis sünniaastagi õige, no nii nuti ei saa olla. Igastahes plaanist üks siider juua ja siis edasi liikuda, sai paar tundi inimtühjas kasiinos. Aga kuna see oli minu esimene kord selles põnevas asutuses, siis mul on hea meel et ma nii magedasse varianti sattusin. Las Vegase seriaalist tuttavat Montecito't ta küll eriti ei meenutanud :D. No ülejäänud õhtu läks veel rohkem metsa poole. Esimest korda külastasin ma sellist poppi kohta nagu Levikas. Ütleme nii et vaatamata sellele, et ma olin väga purjus, tundus see koht väga rõve väike uberik.
Laupäev oli vahva, olemine ei olnud küll just kõige toredam, aga kõige hullem ka ei olnud. Ja õhtul kerge mäkk, mis alati pohmakaga olemise toredaks teeb ja siis kinna "Maja järve ääres" vaatama. Midagi väga paha öelda ei ole, aga film oli tüüpiline loogikavaene naistekas, oleks Sandra Bullocki asemel peaosas keegi ilus näitleja olnud (näiteks Scarlett Johansson, aga noh variante on palju), siis oleks ka selle filmi kohutavate loogikavigade ja äärmiselt imeliku süžee talumine kergem olnud.
Tegelt võiks ju siin ka oma ülipõnevast koolielust kirjutada, aga kuna see ei vääri eriti sõna põnev selle kirjeldamiseks, siis parem jätame selle. Siiski kui ma ennem olen väitnud, et ma olen väga uhke oma õppejõudude üle, siis see oli väga ennatlik. Kõigest näide on Anu Tootsi SEE Postimehe artikkel. Eriti tabavalt on keegi tubli inimene (tigedik 25.09.2006 15:01) kommenteerinud seda artiklit nii:
Siiski see oli veel kerge soojendus laupäeva õhtuks, kui paha olemine sai õhtul paari pudeli veiniga kuhugi väga kaugele tõrjutud. Põhjuseks siis Ursula uue plaadi "Armastan end aeglaselt" esitluskontsert Rockcafes. Kõik oli tore, aga seda et rock cafes ja ursula kontserdi ajal mingid suured ossid minuga tüli hakkavad norima, küll minu plaanidesse ei kuulunud. Aga kõik muu oli vägev, ursula ning nende vanad head ja uued varsti popid lood. Kuna me ise ka seal just kõige viisakamalt ei käitunud, paluti meil lahkuda (ma asjaoludel pikemalt ei peatuks, kes teab see teab) ja sellele järgnes meie vaevarikas teekond piki vastvalminud tartu maanteed linna poole. Ütleme nii et paljud asjad teepeal muutsid oma asukohta ja lõpuks kui me Stocki vastas kasiino ees lõpuks väsisime, terendas kasiino uksel reklaam et siider maksab ainult 15 krooni, ja kuna pikk teekond oli natukenegi pea selgeks ajanud ja see ei saanud mitte teps nii jääda. Ma pakun, et minu geniaalne idee oli proovida kasiinosse sisse hiilida, see nagu eriti ei õnnestunud, sest vabandus et mul on dokument kodus ei olnud eriti veenev ja niisiis ma näitasingi oma dokki ja mingi väga imeliku loogika järgi arvas ahvi moodi turva, et ma olen 21 täis. No krt oleks siis sünniaastagi õige, no nii nuti ei saa olla. Igastahes plaanist üks siider juua ja siis edasi liikuda, sai paar tundi inimtühjas kasiinos. Aga kuna see oli minu esimene kord selles põnevas asutuses, siis mul on hea meel et ma nii magedasse varianti sattusin. Las Vegase seriaalist tuttavat Montecito't ta küll eriti ei meenutanud :D. No ülejäänud õhtu läks veel rohkem metsa poole. Esimest korda külastasin ma sellist poppi kohta nagu Levikas. Ütleme nii et vaatamata sellele, et ma olin väga purjus, tundus see koht väga rõve väike uberik.
Laupäev oli vahva, olemine ei olnud küll just kõige toredam, aga kõige hullem ka ei olnud. Ja õhtul kerge mäkk, mis alati pohmakaga olemise toredaks teeb ja siis kinna "Maja järve ääres" vaatama. Midagi väga paha öelda ei ole, aga film oli tüüpiline loogikavaene naistekas, oleks Sandra Bullocki asemel peaosas keegi ilus näitleja olnud (näiteks Scarlett Johansson, aga noh variante on palju), siis oleks ka selle filmi kohutavate loogikavigade ja äärmiselt imeliku süžee talumine kergem olnud.
Tegelt võiks ju siin ka oma ülipõnevast koolielust kirjutada, aga kuna see ei vääri eriti sõna põnev selle kirjeldamiseks, siis parem jätame selle. Siiski kui ma ennem olen väitnud, et ma olen väga uhke oma õppejõudude üle, siis see oli väga ennatlik. Kõigest näide on Anu Tootsi SEE Postimehe artikkel. Eriti tabavalt on keegi tubli inimene (tigedik 25.09.2006 15:01) kommenteerinud seda artiklit nii:
Ei Anu, Sipsik ega ka paljud teised pole veel ikka aru saanud,
milline oht meid kõiki ähvardas, kui rahvas ei oleks
ometigi end viimaks jalule ajanud. Kurb anuke.
milline oht meid kõiki ähvardas, kui rahvas ei oleks
ometigi end viimaks jalule ajanud. Kurb anuke.
Ma loodan et see on lihtsalt kerge maailmavaateline erinevus ja pärast 3 aastat TLÜ's ma nii imelikult ei mõtle.
Silver kui sul väga koduigatsus peale tuleb, siis kui sa jõuad sinna Miami päikese alla, mõtle neile mõnusatele miinuskraadidele, konstantsele sombusele vihmale ja kella 2 ajal pimedaks minevale üliarmasale ilmale, mis meil siin valitseb.
Silver kui sul väga koduigatsus peale tuleb, siis kui sa jõuad sinna Miami päikese alla, mõtle neile mõnusatele miinuskraadidele, konstantsele sombusele vihmale ja kella 2 ajal pimedaks minevale üliarmasale ilmale, mis meil siin valitseb.
No comments:
Post a Comment