Tuesday, October 10, 2006

Mõista mõista, mis see on. Valge, ratastega ja teeb rõvedat häält.

Aju plahvatust soodustavate tegurite nimekiri on niigi päris pikk, kuid sel mandril on veel üllatusi minu jaoks pakkuda. Esiteks loomulikult see, et Usa-s saavad alksi ja tobi osta ainult Usa kodanikud. Mitmel korral on keeldutud aktsepteerimast minu ilusat Estonia ID kaarti. Lihtsalt ei saa, kuna olen välismaalane. Ma küsin „milles on probleemi? Seadus ütleb "You must be ower 21" mitte Usa kodanik.” „Aga kui te siin elate, siis peab teil Usa kodakontsus olema” „Ma ei ela siin!!!” „Elate küll, ma eile ka nägin teid poes” „Ma peatun siin mitte ei ela siin! Miks te mulle siis süüa müüte, kui teate et ma võõralt maalt pärit olen? ” Jne jne. Sellistesse sügavamõttelistesse aruteludesse olen pidanud juba mitmel korral laskuma. Tavaliselt on teiseks osapooleks olnud mingi loll neeger või vana patrioodi näss, kel ei ole lihtsalt ajusid burgeri kõhule lisaks jumala poolt kaasa antud. No pole hullu, ega mind see tegemata suits või joomata jook ei tapa. Pigem vastupidi. Lihtsalt aju võib plahvatada, kuuldes mõne inimese arusaamadest nii olulistes küsimustes. Rrrr.
Kõige kõige hullem šokk tabas mind aga hetkel, mil ühel kenal õhtupoolikul rahulikult tööd tehes kuulsin üht lähenevat häält. Ei eristanud veel hääle suunda ja arvasin, et ilmselt kellegi töökaaslase mobla möliseb. Tüki aja pärast muutub pinin üha tugevamaks ja väljakannatamatuks. Ärritunult tõusen katusel püsti ja vaatan ringi. Õhtu hämaruses ei ole ühtegi hingelist peale meie. ”Kes see kurat ****ib seal oma telefoniga??? :@ haige helin, pange kinni” Ei ole mingit helinat, vaid üks valge kaubik, valjuhääldi ja kõlarid katusel, kruiisib mööda inimtühjust kiirusega 15 km/h meie poole. Jõudes lähemale, kostub tsirkuse meloodiaid meenutavate soundidie saatel valjuhääldist jäme mehe hääl „You boys want some ice-cream? „ I scream „NEWER!!!” Järgmised pool tundi-lisaks möödunud pooltunnile on kosta ikka seda väljakannatamatut ja kirjeldamatult jubedat HÄÄLT. Aju peaaegu plahvatas. Ma tunnen kaasa autojuhile, kes peab seda mussi päevast päeva kuulama. Kujutan ette, et oma pensionipõlve veedab ta vaeseke hullumajas. Tuhat muud idiootsust …Kaerajaan on tants, mida tantsitakse Eesti klubides… juba järgmistes sissekannetes. Seniks saadan kõik kuu peale ja lähen magama.

No comments: